…ja seal kehtivad reeglid ja kokkulepped. Mis sest, et minuga pole mitte keegi kunagi nendes kokku leppinud. Võtame näiteks parem käsi ja vasak käsi. Kes leppis kokku, et parem käsi on parem – arvatavasti paremakäelised, sest eestikeelne sõna tähendab otseses mõttes, et üks kätest on parem kui teine. Ingliskeelne on veelgi hullem – right and left – ehk siis, parem käsi on see õige (right) ja vasak see, mis üle jääb (left). Ilmselgelt on selline jaotamine vähemalt osade inimestega jäetud kooskõlastamata, miks muidu tihtilugu kasvõi näiteks tantsutrennis tekib probleem, kumb on ikkagi parem jalg… Samasugune segadus valitseb minu arvates ööpäeva ööks ja päevaks jaotamisega. Kuigi ammu on kindlaks tehtud, et inimesed on kas öökulli või kana sorti, ehk siis hommikuse või õhtuse unega, on millegipärast keegi kusagil otsustanud, et tööpäev algab hommikul kell kaheksa. Kui mina, öökull, olen põhku pugenud alles kell neli öösel ja naaber hommikul pool kaheksa minu akna all trimmerdama kukub, siis vaataks kogu ühiskond minu suunas imelikult, kui ma läheksin talle ütlema, et hommikurahu on. Samas võib seesama naaber mulle politsei kutsuda, kui mina õhtul kell üksteist klaverit mängin – öörahu ju! Ma tahaks teada, kes ja kus kokku leppis, et päevarahu on vähem tähtis kui öörahu… Keel on muidugi kõige kummalisem mittekokkuleppimise väljendus. Mul on pidevalt esinenud olukordi, kus ma lihtsalt ei suuda keelele tuua mõningate esemete „õigeid“ nimetusi ja siis ütlen nende kohta, mida juhtub. Olen muidugi enam-vähem kindel, et sel fenomenil pole midagi pistmist minu vanusega, sest sellist asja juhtus juba mu varases nooruses piisavalt. Minu lastel tavaliselt minust arusaamisega probleeme ei teki, sest kogu lause kontekstis on ju peidus see mõte, mida ma tegelikult öelda tahan. Vahe on ehk selles, et kui ma mikroahju asemel televiisor ütlen, tuleb minu jutule kaasa mõelda ja ise otsustada, kas ikka panna toit triikrauaga televiisori peale ja oodata, millal soojaks läheb, või kasutada selleks otstarbeks taldrikut ja mikroahju. Erinevus rikastab, nii kõlab moodne hüüdlause ehk slogan… mida võiks vabalt ju ka tuuleloheks nimetada, arvestades slogani nime kuulmisel silme ette kerkivat pilti. Kuna keegi aga minuga kokku leppima ei tule ja muudkui uusi reegleid leiutab, siis ei jäägi mul muud üle, kui imelik olla ja öelda: täna hommikul viskasin varbaga sipelgaid ja mõdu ning käisin banaane mekkimas. Mõelge siis minust mis tahate. :)
No comments:
Post a Comment