Laiuse poe läbimüük...

…ületas täna arvatavasti kogu ülejäänud aasta oma. Erinevalt oma tavapärasest Alati ja Otsas olekust valitses täna Avatud ja Otsani rahvast täis meeleolu… Ega 800 rahvatantsijat pole naljaasi ära toita ja joota. Saduküla poel nii hästi ei läinud. Nende meelehärmiks olid naised paigutatud poest võimalikult kaugel asetsevale murulapikesele, mille staadioniks nimetamine on üsna suur kompliment. Enam-vähem kogu tantsuproovi aja paistis päike lagipähe ja silma sisse ning kui esialgu olid naised kombekalt T-särkidesse ja seelikutesse riietatud, siis mida edasi, seda rohkem paljast ihu välkuma hakkas. Õnneks paiknesime üsna väheasustatud punktis suurte põlispuude vahel… Peab muidugi nentima, et suurem osa neist tantsukeerutustest, mida me mitme kuu jooksul siledal parkettpõrandal oleme lihvinud, ei õnnestu konarlikul muru ja heinamaad meenutaval segapinnasel kohe mitte kuidagi. Tahaks ju juhendajale headmeelt valmistada „Aiaäärset“ mõtlikult ja igatsevalt tantsides, aga paraku jääb mõte kinni rohututi taha ja igatsus tuleb sileda põranda mitte kauge helge lapsepõlve järele… Eks ta muidugi kuidagi ära koperdatud saab ja loodetavasti on pidustaadionil veidike ühtlasem pinnas… Iseenesest olid tantsujuhtide väljamõeldud tantsujoonised väga vahvad ja kui neid kenasti välja mängida õnnestuks, siis saab nende jälgimisest ääretult hingemineva kogemuse. Proovipäeva lõpupoole aga polnud tantsijatel endil vist küll enam selget sotti, millega täpselt nad tegelevad – kas pärast „Üksikut rehealust“ tuli „Tark puu“ või pidi „Rehealuse“ järgi „Aiaalusesse“ minema… (mitteasjaosalistele selgituseks: tantsude nimed on „Üksik puu“, „Targa rehealune“ ja „Meil aiaäärne tänavas“). Väike survepesu tõi küll veidike elevust ja värskendust, aga mina olin lõpuks ikka üsna ära kustunud… Ei mõistnud „Palve“ ajal midagi muud tunda peale soovi, et ikka lõpuni vastu peaks ja mitte sinnasamasse kokku ei vajuks. Teadjamad oskasid rääkida, et paaril naisel nii hästi ei läinud ning kuumus nende puhul oma osa võttis. Looja, hoia neid ja anna neile kiiret kosumist… Võiks ju mõelda, et pärast taolist maratonjooksuga võrreldavat päeva kobisid naised kõik kodus kotile, aga võta näpust. Tantsisime hoopis veel õhtusel naiste simmanil mitmed „päris“ rahvatantsud ära! Ja hommikul läheme jälle platsile… tunnet otsima.