... on läind nigu lennates. Oleks vist viimane aeg
tibusid veidi lugeda, et noh kas on üldse mõtet jätkata, kui ikka miskit
erilist arengut märgata pole...
Niisiis, plussid ja miinused:
-
kui öeldakse, et alustada tuleb parema jalaga, on
endiselt esimene mõte – millise paremaga?
+ enamvähem selge on, mispidi käib päripäeva pöörlemine.
-
tantsuterminite kasutamine on mõttetu tegevus, eriti mittemidagiütlevad
on käsklused: süldvõte, ahelsõõr, kodarjoonel rinnati, sangvõte või külgsamm.
+ ma täitsa tean juba, mida tähendavad näiteks päkksamm, labajalg või siis
see ülekanna samm, mille päris nimetus on mul hetkel meelest läind... Kui siia
juurde aga lisandub mingi muu pikem seletus, noh et päkkadel pöördsamm
päripäeva... siis tuleb kõigepealt hetk mõelda.
-
Jätkuvalt ei tee ma mingit vahet peaaegu ühesuguse
muusika saatel tantsitavatel seltskondlikel rahvatantsudel. Minu pärast võivad
nad kõik Tõmba Jürid-Marid olla, vahet pole.
+ kui ma miskit tantsu juba natuke õppind olen ja midagi on kõrva taha
jäänud, siis peab asi muusikasse minema. Vale muusikaga pole mõtet isegi
üritama hakata. Tegelt peaks selle asja ees vist hoopis miinusmärk olema...
-
Kui tantsus on rohkem kui üks keerutus teise otsa (vahet
pole mis pidi), läheb minu universum lappama... ma pole siiamaani aru saand,
mis imevalemiga need rahvatantsijad oma silmad keskmes hoiavad, kui nad ümber
oma telje keerlevad.
+ me oleme aja jooksul täitsa hästi ära õppinud aukudega tantsimise...
-
Endiselt on mul probleemi pikivahe hoidmisega, eriti kui
see peab olema nii suur, et rinnad ära mahuvad...
+ karakteri mängimine ja nägude tegemine EI ole probleem :)
Eksole. Karta on, et karjäärivahetuseks on veel liiga vara, laseb vist veel natuke käia sel kassi-hiire-mängul... noh et kumb
kulp peal on ja mispidi see galopp nüüd käib. Aga ühte korralikku kalamehe mõrsjat ei saa
minust kohe kindlasti mitte.
