...küsis hiljuti mu keskmine tütar. Intelligentse ja mõtlemisvõimelise lapsevanemana oleksin ma võinud ju asja kuidagi püüda ära seletada, kuid tegelikult olen ma ise juba mitukümmend aastat selle küsimuse üle pead murdnud ja lahendust ei paista küll niipeagi saabuvat. Lapsepõlves olin ma surmkindel, et tahan abielluda Jaak Joalaga või kui see ei õnnestu, siis sobib äärmisel juhul ka Boris Lehtlaan. Mul on siiamaani meeles kõigi tollal populaarsete laulude sõnad (meloodiast muidugi rääkimatagi) ja kui vahetevahel kusagilt kuulma juhtun, tuleb lausa heldimus peale… Boris Lehtlaan – tõepoolest… Meie kodus mängiti igasugu pille – akordioni, trompetit, kitarri, mandoliini, bajaani ning „Valgeid roose“ ja „Sonny-boyd“ tean ma une pealt ka… aga… mingi rahutus oli tollal kogu aeg hinges, mis näris ja õiendas, et see ei saa ometi kogu muusika olla. Raadiost eriti midagi peale nõukogude estraadi ju ei kostunud, kui Erilaidude keskpäevane Soovisaade ja Keskööraadio välja arvata. Ega ei jäänudki muud üle, kui lindimakk raadio kõrvale vedida ning öist aega oodata, mil segajate mõju nii väikeseks jäi, et Luxemburgi raadiost juba midagi muusika taolist kostuma hakkas. Tegelikult oli mul makk kogu aeg stardivalmis ja neid kordi kogunes ikka mitmeid, kus ma äkitselt suvalisest korterinurgast maki poole tormasin, et jõuaks lindistada vähemalt osagi raadiost juhuslikult kostuvast „välismaa estraadist“. Hiljem sai siis makilindile paberitükikesi vahele susida, et edasi-tagasi kerimine ja loo ülesleidmine lihtsam oleks. Tänapäevane YouTube’i variant on ikka tort kandikul selle kõrval, kuidas mina omale muusikat kogusin. Tuleb praegu näiteks tuju kuulata Henry Laksi lugu „Tule kui leebe tuul“, klõpsad veidi hiirega ja soe muusika voogabki kõlaritest toasügavusse. Kuna mina periooditi ikka ühte ja sama laulu sadu kordi päevas ja mitmed nädalad järjestki kuulata armastan, siis jääb ka tüütu kerimisprotsess ära. Piisab „replay“ nupule klikkamisest. Hetkel hingetoiduks sobiv muusikapala saadab sel moel mind kogu päeva ja vahel öögi, hoiab mõtted kinni laulusõnades ja ei lase neil tundmatutele radadele ekslema minna. Teraapia esimene ja kõige efektiivsem vorm – muusika.
No comments:
Post a Comment