Inimese elu...

…käib nagu kellavärk. Kõik on täpselt paika sätitud. Kalendrid ja aastaajad, kuupäevad ja kellaajad, minutid ja sajandid… Suveaeg ja talveaeg, bussi-rongi-laevagraafikud, koolitundide algusajad, kaks minutit tööpäeva lõpuni, kahekümne sekundi pärast algab uus aasta… Ühtki sekundit ei tohi ju raisata. Ometi võib just sekund olla see, mis kõige kaalukamaks osutub. Mille vältel ma otsustan, et ma võib-olla ei tahagi elada selles kalkuleeritud ja tasakaalustatud, välja arvestatud ja planeeritud maailmas. Ei tahagi kalendrisse vaadata ning lugeda päevi, mil ma lõpuks ometi kaheksateist saan või siis nukralt ohates nentida, et jälle üks sünnipäev viiekümnele lähemal. Mis tähtsust sel on, kui vana ma olen. Kuidas see aastate number peaks suutma kokku võtta minu olemust? Tahan hommikul kaua magada ning mitte koos kella kuuega tõusta, sest minu loomuses on töötada öösiti ning minule annavad inspiratsiooni pimedus ja tähevalgus. Ei taha siniseid esmaspäevi, mil maailm negatiivis paistab, ei taha järjekordset maagiliste numbrite jadaga seotud maailmalõppu või planeetide vastasseisu, mis katastroofe ennustavad. Numbrimaagia… Loeme horoskoope, lahterdame iseendid vastavalt kellegi poolt kunagi välja arvestatud ja kasutusele võetud kalendri järgi. Teisiti ei saa ju. Maailm variseks kokku kui meil poleks numbreid, mille külge klammerduda. Milline lärm tõusis, kui USA teadlased pakkusid kasutusele võtmiseks välja kalendrit, mis oleks igal aastal täpselt ühesugune. Mõelge, milline pühaduseteotus! Minu sünnipäev oleks igal aastal täpselt ühel ja samal päeval… Tõepoolest – igavene teisipäevane! Ja kui kõigil Maa elanikel oleks üks ja seesama kellaaeg, siis me peaksime ju kõik kell kaheksa tööle minema, mis sest, et ühel pool maakera on hommik ja teisal õhtu… Püha lihtsameelsus… Oleme end nii mugavalt sisse seadnud sellesse kalendrimaailma, et ilma selle turvalise kaitseta variseks vist kogu loogika kokku. Mis vahet sel on, mis numbrit näitab kell või mis päev parasjagu on. Päikesel ja Kuul pole sellest küll sooja ega külma. Tähed käivad samuti oma rada. Kogu Universumil on täiesti ükskõik, kas Jüriöö ülestõus toimus aastal 1343 või kas Maavalla kalendri järgi võiks meil praegu aasta 10225 alata. Tegelikult ju algaski uus Päikeseaasta mõned päevad tagasi. Ja mul pole vähimatki aimu, kui mitmendat aastat Maa oma uut ringi ümber Päikese alustas. Paljudel aga on täiesti kindel teadmine sellest. Numbriteadmine. Nii ja nii mitu miljardit aastat. Kuid ja päevi. Sekundeid… Kell näitab 0.40. Mis ma selle teadmisega peale hakkan. Ahjaa, on öö, sest kell ütleb nii ja kuna on öö, siis tuleb magama minna, sest kalendri järgi on täna aasta viimane päev. Kunagi keegi otsustas, et praegu lõpeb aasta 2011. Las ta lõpeb siis pealegi... Ja ega ilma aastate olemasoluta oleks ju raske viisaastaku plaane teha ning aastakokkuvõtteid ja uue aasta lubadusi ja kes teab, mis kõike veel. Nummerdame siis aga rõõmsalt edasi. Üks, kaks, üksteist...