...kuidas pimedus on mu pea kohale kogunemas. Kurjus ja vihkamine. Sallimatus. Inimesed
ärrituvad iga pisemagi asja peale, on vihased ja oma vihas kõigutamatud. Praegusel
jõuluajal torkab eriti silma resoluutne diskuteerimine Jõulude tegeliku
tähenduse üle. “Kas Jõulud on Saatanast... Inimesed on ära unustanud, et Jõulud
on Jeesuse sünnipäev…. Mis on Jeesusel pistmist verivorstide ja kingitustega!“ –
pahandavad kristlased või muidu inimkonna päästja isikusse uskuvad inimesed.
Neile vastanduvad nii-nimetatud ’paganad’ või siis maausku eestlased, kes
iidsetele rahvatraditsioonidele viidates üritavad jumalausklikele selgeks teha,
et Jõul lihtsalt vana talvise pööripäeva ja päikese ringkäiguga seotud püha on.
Kõigutamatud on mõlemad. Ja ega seal pole midagi imeks panna. Kui inimene ikka
hulga fakte ajaloost kirja paneb ja muidu tarka juttu ajab, siis peab seal ka tõsi
taga olema. Ajalugu ju ei valeta. Või ehk siiski? Ajalugu pole ju midagi muud
kui inimeste endi poolt üsna subjektiivselt kas siis suusõnaliselt või
kirjalike ürikutena järeltulevatele põlvedele edasi antud uudised. Kui meil
pole tänapäeval võimalik välja selgitada absoluutset tõde isegi mitte Ameerikas
9/11 juhtunu kohta, siis kuidas saame raudse järjekindlusega tõe pähe kuulutada
midagi, mis toimus või ei toimunud tuhandeid aastaid tagasi. Nojaa… meil on ju
traditsioonid. Need on mingi pühalikkuse oreooliga ümbritsetud tabud. Hoidku selle
eest, et keegi neid muutma hakkaks või üldse ignoreerida püüaks. Alles see oli,
kui keerles jutt nende vaeste jõulukuuskede ümber, keda jõulude ajal
massiliselt mõrvatakse ning paaril päeval kui ebajumalakujukesi kummardatakse. Kas
ajalooürikud räägivad meile ikka adekvaatset juttu, miks selline traditsioon
ning miks me sellest nii kangekaelselt ikka veel kinni püüame hoida? Maailm
muutub, muutuvad ühiskonnad ja reeglid, inimestest rääkimata. Ja küll on tore,
et meie praeguse ühiskonnakorra juures on vähemalt jõulude ajal võimalik
hetkeks leevendada kodutute, lastekodulaste või mingil muul moel elu
hammasrataste vahele jäänud inimeste olukorda. Üheks üürikeseks ajaks tuletada
meile kõigile meelde, et kusagil on mitte just vähene hulk inimesi, kelle elu
on elamisväärsest üsna kaugele triivinud. Saame siis oma lahkest südamest annetada
nende heaks selle pisku, mis meil võimalik… ning ülejäänud aasta rahulikult omi
asju ajada. Ei ole ju kurjust ega pimedust – on lahkus ja siirus. Ja kõiksugu
hästirahastatud kampaaniatega püütakse meile selgitada, et erinevus ju rikastab…
Aga sellest hoolimata on õige ainult see, mis mina ütlen ja teen. Te olete
lihtsalt asjast valesti aru saanud. Inimene on inimesele…
No comments:
Post a Comment