Kui rumal rahutus...

...ei lase mittemidagitegemist nautida ja asu ei anna, siis tuleb minna. Istuda ratta selga ja sõita minema. Ega rahutusega pole üldse mõtet vaielda, sa võid ju küll arvutis kümme pooleliolevat tööd lahti võtta ja maja ümber ringkäiku tehes ennast veenda kõiges, mis ikka veel tegemata, aga rahutusel on omad plaanid. Kõige vähem huvitab teda väljas lõõskav päike, mis, nagu ma just lugesin, oli täna miski kuumarekordi jälle purustanud, tal oleks nähtavasti kama kaks ka äikesepilvedest, juhul, kui need mingeid kogunemise märke näidanuks. Niisiis, ei aita vabandused ega ettekäänud, vaid tuleb võtta veepudel ja asuda väntama. Mõtlesin, et kuna ma jätkuvalt Nuustakut avastan, siis sõidaks õige ringi, mida ma – üllatus, üllatus – veel kunagi teinud ei ole: Mõisaküla-Kivijärve-Kuremaa-Laiuse. No ei ole need kiviklibuga kaetud teed mõeldud rattaga sõitmiseks, ei ole, öelgu raja kõrval asuv märk mistahes, et tegu on rattateega number kakssada kolm... paarikilomeetrine teelõik tundub vähemalt kümme korda pikem, kopsud-maksad jõuavad lausa mitu tiiru üksteisele peale teha ning otsekohesed mõtted on ajukäärdude vahel sõlme läinud. Twisted mind omandab siinkohal täiesti uudse mõõtme...  Ja universumi tiksumise reeglitele tüüpiliselt jõuavad kõige tolmusemal teelõigul just ratturi kohal üksteisega kokku sel päeval arvatavasti ainukesed sel teel sõitvad autod... üks neist muidugi veoauto... Kõige selle juures aga, kui silmad uuesti nägijaks saavad, ümbritseb üksildast ratturit imekaunis eestimaa – heinapallid põllul, koristuskombaini ühtlane surin, puudesalu varju kobarasse kogunenud hobused, äkki eiteakuskohast pea ümber tekkiv väikeste pinisevate putukate kogum, lehmalauda aroom, pärapõrgusse äraeksinud kaunid taluõued, originaalsusest pakatavad postkastid teeservas, koduvalvuri kuumusest loidunud tereklähvatus... Kuna ring sai liiga lühike, tulin tagasi Vilina kaudu. Seistes voore kõrgeimas kohas ja hingates kõigi meeltega nähtavat ja nähtamatut ilu, imestasin omaette – miks peaksin tahtma elada kusagil mujal kui siin... ilmselgelt oli siiski kuumarekordi aeg...