Iga päev...

...ikka USA suursaadikuga pilti ei tee ja mänge ei mängi, onju. Lastel muidugi puudub päriselt ettekujutus, misasi see suursaadik tegelikult on ja millega ta tegeleb, nende jaoks oli Jeffrey Levine lihtsalt ameerika inglise keelt kõnelev teksades ja ruudulises särgis muhe vennike, kes tegi vahvat nalja ning hüppas nendega koos ringi sisse ja välja. Kuna suursaadik on väga modernne mees ja veedab ise ka palju aega näguderaamatus ning arvutimänge mängides, siis järgnes pikka aega kestev fotosessioon parima hüppepildi saavutamiseks.

 Eks see vist oligi tänase päeva kõrghetk, sest VIPpide tulekuks valmistutakse ikka alati hoolega ning isegi tunniajaline hilinemine ei tähenda midagi. Niisama jokutamise aja saab ju täita näiteks kiige peal tasakaalu saavutamise harjutamise, pinksi mängimise või koerte toitmisega. Või siis hoopis vestelda kolleegidega müstilise universumi võnkumise teemadel ja avastada, et sa ei olegi ainuke lollike, kes vahetevahel tunneb, kuidas kogu universumi energia sinust läbi voolab, pakkudes sulle uskumatuid elamusi, viies sind kokku sugulashingedega ja ajades viimase kui ihukarva liikvele. Kui iga päev on kingitus ja väljakutse samal ajal, siis olen ma omale küll ääretult vahva elukese saanud. Ega ma ei teagi, kas tänada selle eest taevaseid jõude või omaenese vildakat loomust, keerdus ajukurdudest rääkimata. Igatahes ei tahaks ma praegu olla mitte kusagil mujal kui just siin. Ja just sellena, kes ma olen.