Nüüd ma küll ei tea...

...kas ma julgen järgmine kord Comeniuse reisi eel üldse mainida, et tegu on ’tööreisiga’, kuna tänane hommik kujutas endast neljatunnist  olesklemist Trysili mäe harjal suusakeskuses. Lastel oli muidugi lõbu laialt ning vähemalt mäest alla-üles tuisklemises hoidsid Nikita ja Aleksei Lohusuu lippu kõrgel. Kui norrakad ise on põhimõtteliselt suusajalgadega, siis meie poisid ei jäänud neile kriipsugi alla. Nad ei tahtnud lõpuks enam mäelt ära tullagi. Nende pärast oleks võinud kogu muu projektitöö määramatusse kaugusse lükata ning kogu ülejäänud aeg oleks suusatamisega sisustatud. Või siis kelgutamisega, sest kui mulle eilse õhtu vapustavast kelgurallist räägiti, läksid mul silmad kadedusest roheliseks.  Mis aga suusatamisse puutub, siis... mõtlesin küll esialgu pugeda oma ametliku paparazzo tiitli taha, kuid lõpuks otsustasin ikka ära proovida, mis tunne on üle paarikümne aasta suusad alla saada. Libe tunne oli. Ei anna ikka võrreldagi vanade Visu puusuuskadega, mida jõuga edasi lükata tuli. Nüüd oli muidugi ka jõudu vaja, aga kätes, et end miskit moodi püsti hoida. Võtsin siis rahulikult asendi sisse radade alguspunktis, et vajadusel fotokaga klõpsida ja ise samal ajal tähtsat nägu teha – mul ikka suusad all, onju J Pärast seda aga, kui poisid minu poole kahtlustavaid pilke heitma hakkasid, mõtlesin oma kanaajuga – no midaiganes ma siin nõlval passin, ma peaks ikka mäest alla ka sõitma. Mõeldud-tehtud. Järgmised minutid demonstreerisin ainulaadset eesti maanaise suusasõidutehnikat – maalähedane tagumikusõit. Hea, et vahepeal ikka tasast maad ka tuli, muidu oleks ma niiviisi end ühtäkki Trysili linnatänavalt leidnud. Igastahes on minul järgmiseks kolmekümneks aastaks suusalimiit ületatud. Aga vähemalt sain ma seletuse sellele, miks norra meestel nii nõtkuv tantsusamm ja seksikas puusanõks hästi välja tuleb... parim näide on meie Leif :) Kui sa ikka suure osa oma elust pead nõtkuval kõnnakul mäesuusasaabastes laenutuspunktist rajanõlvale ja tagasi tantsima ning suuna muutmisel on puusanõks ülioluline, siis pole midagi imestada, kui tantsuplatsil naistel suu lahti vajub. Ja tantsu saime me täna ikka täie eest, sest lisaks hommikuprogrammi kuulunud suusamaratonile, tutvustas pesuehtsat viikingit meenutav norra mees (kelle nimi võis olla Einar) meile Trysili piirkonna rahvatantse. Alustades küll täitsa kodusest perekonnavalsist ja paarist muust eestlasele tuttavast rahvatantsust, millest minul muidugi taas kord ei õnnestunud osa võtta, sest mulle ei jätkunud paarilist... vägisi kiskusid mõtted jälle selle kooliaegse diskoõhtu poole, mis ikka veel edasi kestab... aga üsna kohe tabasin ma ära, et ega siis ametliku paparazzo ülesanne ei olegi mitte ise lõbutseda, vaid teiste lõbu jäädvustada. Mida ma ka tegin. Kogu üritus lõppes  sellega, et meile tantsiti ette kaks rituaaltantsu – karutants ja viljakusetants. Sellest, et viljakusetantsus osalevad ainult mehed, kes läbi tantsu üritavad näidata, kumb neist ikka vägevam on, et naine tugevama isase järglaste saamiseks valiks, saan ma veel kuidagi aru. Mis point karutantsu taga on, selle peale tuleb veel mõelda. Kui karu lastud ja koju veetud, siis võiks tema ümber ju karutantsu teha. Aga ei. Tuleb võtta šnaps või ka kaks, käpuli maha visata ja kätekõverduste asendis ennast ringikujuliselt edasi hüpitada. Vägisi meenutas mobiilset plankingut, norrakad võiksid plankingu ära patentida – tuginedes vanale rituaaltantsule... Hotelli poole tagasi jalutades mõtlesin poiste peale, kes päeval väsinud ja näljasena, sest mäenõlval pakutud norra rahvusliku retsepti järgi valmistatud põhjapõdralihasupp ei vastanud ühelegi söödavuse kvaliteedinõudele, meie esitluse ettekandega kenasti hakkama said ning kelle kohta nii mõnigi Comeniuse kolleeg on kiidusõnu öelnud – kenad ja armsad poisid mul, sobivad minuga kokku :) Loodetavasti pakkus neile tänane koolis toimunud filmiõhtu sama teravaid elamusi kui eilne kelgusõit. Kuigi mine tea, minu ettekujutus põnevast filmist on arvatavasti sootuks teistsugune kui teismeliseealistel poistel... eks ma homme kuulen. Kui seda mulle muidugi kannatab rääkida :)

no onju suusad all! mida te must veel tahate...

professionaal number üks, duubel üks

professionaal number üks, duubel kaks