Igasugune laisklemine...

...saab alati tasutud. Täna hommikul andsid end tunda suusakuurordi kõrvalmõjud – päikesest põlenud nägu ja särki seljast võtmast keelduvad käelihased. Õnneks oli päevaplaanis tunne Norramaad reis, ehk sõit Oslosse. On ikka hunnitu vaatepilt! Mäed ja orud, metsad ja järved. Jumalal läks mõnesse kohta ikka kamaluga teri... Pärast kolmetunnist vuramist jõudsime lõpuks heaolukuningriigi pealinna, klaasist-kivist-metallist  taevatalade ja valgeks võõbatud nukumajade maale. Vaadet eriti kaua nautida ei saanudki, sest algasid lõputuna näivad tunnelid, kus 70 märgi alas vapralt vähemalt sajaga vurati ning kui me siis maa alt välja vupsasime, olime sootuks rannikule jõudnud. Sajad jahid-kaatrid-mootorpaadid kenasti rivis. Oma suures ’tarkuses’ ei teadnud mina aga näiteks üldse, mis koht see Fram muuseum on, kuhu me kõigepealt suundusime. Küll ma mõtlesin, et äkki on tegu mingi lühendiga või jumal teab millega... selgus, et Fram oli hoopis Nanseni laeva nimi. Nojah, sellesama, millega ta üritas põhjapoolust leida. Mis tal ei õnnestunud. See-eest läks tema sõbral Amundsenil pisut paremini. Laenas Frami Nanseni käest ja avastas lõunapooluse nigu niuhti. Muuseumis veedetud 45 minutit oli minu parim ajalootund. Rääkimata sellest, et laeva trümmis valitsev tõrva ja õlisegu hais tahtis silmanägemise ära võtta. Mingil põhjusel mul siiski ei tekkinud tahtmist näiteks tagasi Rovaniemile kolida, isegi mitte virmaliste pärast, mida meile suurel ekraanil näidati. See oli ka ainuke lahja asi kogu ettekande juures, aga ega nii fantastilist loodusnähtust nagu virmalised polegi võimalik muul moel täie rinnaga nautida, kui ehtsalt ja vahetult looduses. Üsna loogiliselt järgnes maadeavastajate muuseumile viikingite oma, sest ega norrakad oma ajaloos ei saa viikingitest ei üle ega ümbert. Sellega kogu kultuuriprogramm piirdus ning meile anti vabad käed linna avastamiseks. Jumalale tänu, et ma olin selle linna südames kümme aastat tagasi juba korra viibinud. Nüüd õnnestus mul taas kord tarka mängida ning oma reisikaaslastele selgitada, kus me oleme ning kuhupoole me minna võiksime. Esimese asjana ronisime ooperiteatri katusele. Jahah, just  - katusele. Keset Oslo linnakest asetseb arhitektuuriime, mille viltustele vormidele ja tulnukate laeva meenutavale sisule annab sarnast otsida. Very impressive, ütleks ma. Päike paistis ka nii kaunisti, et meil poola naistega tekkis vallatu plaan kaldpinnale pikali heita ning kogu ülejäänud aja päikest nautida. Meil kaasnes sellega tegelt veel ka teine mõte, aga seda ei saa siinkohal avalikustada. Kogu ülejäänud kolm tundi me lihtsalt marssisime Nikita ja Alekseiga mööda Karl Johans Gratat üles-alla, tegime kohustuslikud pildid kuningliku palee taustal ja raudteejaama tiigri ees ja suure paksu neegrinaise juures... ups, see pidi olema saladus... Lõpuks pakuti meile õhtusööki Hard Rock Cafe’s ning kuigi me kõigi üllatuste vältimiseks valisime kanapasta, siis seekord oleks vist tõesti pidanud hamburgeriga läbi ajama. Igastahes on see mitte esimene kord, kus toit nagu kohe mingitele eurostandarditele ei vasta. Aga see on ka ju loomulik – Norra ei kuulugi euroopa liitu!  Suure nostalgiaga mõtlesin tagasi Istanbulile ning kogu selle gurmeemaailma naudingutele... Niisiis, poolnäljastena asusime oma kolmetunnisele tagasiteele. Ma arvan, et teetöölised nähtavasti teadsid, kui väsinud ja omadega läbi me oleme, ega nad muidu poleks teele tekitanud mitmekilomeetrilist ummikut, kusjuures selle takistuse olemus jäigi mulle selgusetuks. Igatahes nüüd ma tean, et teetöölised Norras ei maga ja teevad tööd 24/7. Kuigi ma hetkeks mõtlesin, et keeran end kohe teki sisse siruli, nägin ma hotelli jõudes köögis kraanikausi kõrval tohutut mustade hommikunõude hunnikut, mis oleks mind vist elu lõpuni kummitama jäänud, kui ma poleks teda ära likvideerinud. Ei, ei visanud aknast välja lumehange... ära pesin. Ja siis mõtlesin, et tühja kah, kui juba mittemagamiseks läks, tuleb ka muljed koheselt kirja panna. Eks magada jõuab ka järgmises elus. Või siis näiteks homme hommikul J

peegel-selfie ooperiteatri katusel ehk leia pildilt meid!

Just täpselt!