… kui ei tea, millega tegu on :) Sestap, austusest kõigi nende tuhandete, kui mitte miljonite, inimeste vastu, kes Eurovisiooni lauluvõistlust südamesse võtavad ja seda suure kirega jälgivad, otsustasin end asjaga kurssi viia ja laulud ära kuulata. Tegin seda täiesti juhuslikus järjekorras, just sellises „random“ variandis, nagu YouTube’is parasjagu ette tuli. Esimeseks sattus Rootsi mees Eric, kellest ma tean, et ta eesti naistele päris hästi meeldib. Laulu nimeks ja sisuks Populaarne ja selleks ta kindlasti ka tulevikus saab, muidugi juhul, kui teda need musta riietatud ja kettidega kõlistavad meestantsijad ka edaspidi ümbritsema jäävad. Laul ise oli tavaline diskopop, mida rootslased ikka harrastavad juba Eurovisiooni algusaegadest peale… tegelt võiks juba oma ABBA kompleksist üle saada… Järgmiseks juhtus kõlaritesse midagi täiesti kummalist, ehk siis iiri kaksikute punkrock Huulepulk. Laulu sisu jäi mulle arusaamatuks, nagu see pungiga ikka juhtub, kuid samas kangastusid mulle silme ette pildid uuest Austin Powersi filmist, kus lisaks dr. Evil’ile karglevad ringi needsamad punasesse riietatud iiri kaksikud – Evil Twins… (judin-võdin)… Vajutasin ruttu järgmisele videole, milleks osutus Ühendatud Kuningriikide ettekujutus korralikust eurolaulust. Vaesekesed, see oli nüüd küll „Backstreet Boys all over again“. Eks igal riigil ole omad kinnisideed, kuid kui kohe kindlasti oli vaja poistebändi, siis sellise maa nagu Suurbritannia pealt oleks ju võinud vähemalt kokku korjata need poisid, kes ka tegelikult laulda oskavad … või olen lihtsalt liiga noriv… arvatavasti. Otsustasin juhusele vastu hakata ja VALISIN järgmise, ehk siis taanlaste väga pika nimega laulu – Sõber Londonis uus homne. Minu kahtlused osutusid tõeks, sest tegu oli lauluga, mis sobiks uueks Internatsionaaliks või mida kuulsad lauljad üle maailma saaksid järgmisel Live Aid’il esitada ja mille saatel Aafrika näljahädalistele abipakke koguda. Euroopa rahvastele eriti ei mõju sõnum maailma paremaks tegemisest ja meile pole vaja meelde tuletada, et kõik sõltub meist endist. Meil on Euroopa Liit… Kuigi mu vastuvõtuvõime oli juba suuresti kannatada saanud, otsustasin kuulata ära naabrite soomlaste esinemise ja sain täieliku üllatuse osaliseks – esimene soomlane, keda olen kuulnud inglise keeles nii kenasti laulmas, et annaks või auhinna kohe! Ja laul ise oli nii nunnult meloodiline, sõnumiks muidugi kahjuks see Maa päästmise lugu jälle… ja tõe huvides peab muidugi nentima, et Paradiisi Oskari hääl kõlab kohe päris täpselt samamoodi kui meie teiste naabrite lätlaste Brainstorm’i esilaulja oma… (siia vahele kuulasin väikeseks hingekosutuseks Brainstorm’i Võib-ollat). Otsustasin, et ei anna alla enne kui kuulan ära ka võitjad aserid (kelle kohta küsis mu kõige väiksem lapsuke – emme, kus see aserbajaan on?)… Hmm… pean ütlema, et ma saan täiesti aru, miks see laul võitjaks valiti. Lihtne kolme duuri lugu, sisaldab sõna beibi, sõnum on üheselt mõistetav – ma tahan sind ja sina mind ja ilma ei saa kohe mitte – ei mingit maailmavalu ega pretensioonikaid taustanippe. Mõjub inimesele ürgsel algtasandil… Getterit ei kuulanud, sest riskeerides kõigi nukukese fännide vihaga, eelistan iga kell inglase onu Jamesi versiooni sellest Ameerika unistusest rääkivast viisijupist. Rohkemaks polnudki ma võimeline, kuid luban, et kui olen paar päeva kosunud ja oma sisemisi hingekeeli „päris“ muusikaga toitnud, üritan ära kuulata ka ülejäänud… või siis pool… või siis kolmandiku… no kedagi ikka :)
No comments:
Post a Comment