Mida positiivsemalt oma päeva...

...seda suurem on kogu selle jama hulk, mis sulle päeva jooksul kaela sajab. Selge see, kui ikka otsaette on tulipunaste tähtedega kirjutatud – olen õnnelik, olen positiivne, bring it on! – siis nii juhtubki. Ega väljakutsetel polegi mingit mõtet neid depressioonis õnnetukesi ja nõrgukesi pommitada, murduvad veel ära vaesekesed. Jõudu katsuda tuleb ikka võrdsete vastastega. Ja mitte üks, vaid mitu korda. Eks positiivsusel endal ole muidugi ka see võlu, et osad väljakutsed tunduvad nii naljanumbritena, nagu – oh andke andeks, mis te tõesti mõtlesite, et ma ei saa sellega hakkama või! – et siis pärast asja korda ajamist iseenda murelikkuse üle imestada – mis takistusjooks see ka oli... Muidugi esineb ka tõsisemat sorti probleeme, niiet tundub nagu tuleks ilma julgestustrossita piki Eiffeli torni väliskülge üles ronima hakata. Aga siis ilmub ühel hetkel eiteakuskohast tomcruise’i näoga superman, viskab sulle nakkuvad kindad ja järgmisel silmapilgul oledki torni tippu jõudnud. Et sealt siis kolinal alla sadada... ja nii päevast päeva. Kuigi puhkusereklaamides püütakse sulle selgeks teha, et üks korralik ja õige puhkus tähendab toateenindust viietärnihotellis ja varvaste uputamist kuuma liiva ja sooja maailmamere sisse, siis pole kahtlustki, et sõbra näguderaamatu postitus ohtlikest mägiradadest, külmumistemperatuuril magamiskotis veedetud öödest ja tundmatutes metsades sisetunde ajel orienteerumisest tundub sulle sootuks sobivama variandina. Elu on ju seiklus. Iga päev. Bring it on!