...muidugi teavad, milline möll leiab aset rahvatantsijate hulgas vahetult
enne suurele peole sättimist, minule kui noorele ja rohelisele, on kõik uus
ja... väga naljakas. Esiteks muidugi teadmine, et eesti elu jääb enam-vähem nädalaks
ajaks seisma, vähemalt maakohtades, sest kui ikka tuhanded tantsijad
esmaspäeval hordide kaupa pealinna emigreeruvad, siis suletakse külapoed ja
raamatukogud ja üldse kõiksugu asutused, sest maal teadagi teevad ühed ja samad
inimesed peaaegu kõike. Tantsivad ja laulavad ja peavad poodi. Emigreerumine näeb
välja nagu Soome elama minek eelmise sajandi kaheksakümnendatel – kaasa tuleb
võtta kruusid ja potid ja veekeetjad ja voodipesu ja... WC-paber :) Ja valmis
tuleb olla selleks, et kuigi austatud tantsujuhtidele endile on kõik need
väljaku tantsujoonised selged nagu tee magamistoast kööki, siis tavatantsijale
meenutavad need pigem arvuti mikrokiipide tehnojooniseid kõigi oma punktide,
täppide ja kaartega. Selleks siis ka mitmepäevane harjutusperiood, no et
suudaks oma Tipi ja Täpi väljaku pealt ikka üles leida. Ja et rahvatantsijal
igav ei hakkaks ning tal vaba aega ei tekiks, siis igaks juhuks tuleb enamik
tantse nii korralikult ümber teha, et uut versiooni peab hakkama juba enne
kodus õppima, et üldse aimu saada, mis tantsust järele on jäänud. Õnneks on
suure peo korraldajatel säilinud terake huumorisoont ka, sest nii naljakat asja
nagu naisrühmade Tuljak ei ole mina oma elu sees veel näinud. Marss on marss,
aga kui sellest kujuneb mingi segu tammumisest ja semaforvehklemisest, siis on
selge, et mina seda tõsise näoga küll teha ei suuda. Ma siiralt loodan, et
ühelgi rühmal mingeid lipukesi või rätikesi käes ei ole... Aga kuna meil lobisemise eest palka ei maksta ja esmaspäev on varsti käes, siis on nii nagu ütles
Metsatöll –
„Tuleme kui tuultepojad,
võitleme kui verevennad.
Raua rangust loitsvad tütred,
külmast kanged kivikalmed...“
Ilmaennustust arvesse võttes nii nähtavasti lähebki :) Lahinguväljal näeme,
r****
No comments:
Post a Comment