…on raske ülehinnata. Algas kõik sellega, et hommikul tööle minnes teatas
vallavanem, et oli mind unes näinud. Ja mitte lihtsalt niisama, vaid me olime
koos… lennanud (ise, mitte lennukiga) ja hiljem voodit jaganud. Lohusuu
vallavanem on… naisterahvas. Hiljem, kui ma pea pulki täis ja aju kõvaketas
restardi ootel, Lohusuu bussipeatuse poole sammusin, istus mul tee peal ees
konn. Igavene purakas. Ei liigutand lillegi, kui ma tast peaaegu kotleti oleks
teinud. Peipsimaa pealinna jõudes lõi kohalik kaubanduskeskus mul nina ees ukse
kinni (neil olevat äkiline inventuur) ning mul ei jäänd muud üle, kui kuivava
suuga päikese käes pingil praadida oma nelikümmend minutit. Esimesed kümme kulus
kiirabi ootamiseks, sest Konsumi esisel platsil pikutas noorepoolne
naisterahvas, ilmselt minestanud, keda siis ümberkaudne rahvamass kõik uudistas…
kuni kiirabi tulekuni. Abil kiiret ei olnud, pärast kannatanu üleskorjamist
sõitsid nad paarkümmend meetrit eemale, misjärel anti nähtavasti kohapealset
abi, sest masin seisis varjupoolses teeservas üle kümne minuti. Kogu see
aktsioon hoidis mu tähelepanu enda suunas, mistõttu olin äärmiselt üllatunud,
kui pilku pingiservale pöörates, märkasin enda kõrval kivisillutisel istumas… KONNA.
Samasugune purakas nagu Lohusuus. Istus teine truult tükk aega mu ligidal,
kuulates rahuliku südamega mu
päevakokkuvõtet ja poseerides telefonifotokale. Siis aga alustas oma teekonda üle bussijaama platsi üle tee
asuva jõe suunas… roomates. Sõna otseses mõttes kõht vastu maad. Kiirusega pool
meetrit minutis. Laveeris õnnelikult kahe platsile vuranud bussi rataste vahelt
teisel pool asuva kõnnitee servani. Millest ta üle ei saanud ning otsustas oma
teekonda jätkata PIKI kõnnitee serva roomates. Ma südamest loodan, et ta jõudis
eluga oma sihtkohta. Või alles jõuab. Kunagi lähemas tulevikus. Aga minu
printsid ootasid mind Laiuse poes. Täitsa võõrad mehikesed (nagu alati üks pikk
ja peenike, teine lühem ja pontsakam) palusid nii kenasti, kas nad võiksid mu
säästukaarti minuga jagada… Ma ei hakka isegi ennustama, mida mu uned mulle
täna öösel näitavad :)
No comments:
Post a Comment