Tuesday, January 31, 2012

Ma ei ole kunagi eriti vaimustusse sattunud...

… suusatamisest. Ma ei mäleta küll, et ma oma pika elu jooksul oleksin millalgi tundnud kihku suusad alla panna ja lumistele väljadele liuglema minna. Ega ma ei oskakski seda liuglemist nii väga hästi, pigem oleks see vist plärts ja maaühendus. Uisutanud olen ma ka nii umbes kahel korral. Esimene kord oli mingil ajahetkel minu varases nooruses, kui ma keldrist leitud suht suured tundmatule isikule kuuluvad uisusaapad paksude villaste sokkide peale tirisin ning siis suure eneseteadvusega Laiuse tiigi peale koperdasin, kus teised parasjagu proffide kombel hokit mängisid. Ju mul oli identiteedikriis… Teine kord tabas seesama kriis mind mõned aastad tagasi, kui oli vaja huvijuhina lastega Tartu Lõunakeskuse liuväljale uisklema minna. Lapsed suhtusid vana tädi kohmetusse koperdamisse õnneks suhteliselt heatahtlikult. Aga tõesti-tõesti – ma kohe ei oska ette kujutadagi, mis vägi see oleks, mis mind sunniks õue minema ning oma varbaid ja näppe paarikümneses kraadis külmetama. Nagu täna hommikul näiteks. Juba bussijaama jõudes olid mu prillid ninale kinni külmunud ning kui ma pärast pooletunnist sõitu +3 kraadises bussi sisekliimas (no kui küttesüsteem on puru, siis bussis eriti soojemaks ei lähe, isegi hea, et päris miinus polnud) lõpuks Tormasse jõudsin, et seal omakorda külmas autos edasi lõdiseda, siis ma hakkasin juba tõsiselt kahtlema oma tol hetkel kestnud tegevuse mõttekuses. Kuna olin täna koolis korrapidaja, siis kuulus minu kohustuste hulka laste busside peale saatmine ning kui ma kümneminutilise õues bussiootamise järel telefonile vastamiseks kinda käest võtsin, küsis väike teise klassi poiss tõsise murega – õpetaja, miks teie käsi nii õudsalt valge on? Külmakahjustus vist… Aga ega ma ei kurda üldse. Sest tegelikult on mul külm juba siis, kui õues on miinus null kraadi. Nii et ei aita ka see jutt mitte, et pole halba ilma, on vale riietus. Mul ükstapuha mis riided seljas on, külm hakkab mul esimesest hetkest, kui ma oma nina ukse vahelt välja pistan. Pole midagi parata. Lumelabidas võib vabalt selliste külmadega koridoris nuuksuda, mina temaga jalutama ei lähe.

No comments:

Post a Comment