...ning see tont on paljaste rindadega naine. Iseenesest ei ole rindade paljastamine enam mingi sensatsiooniline uudis, eriti suvises hapukurgiajakirjanduses leidub aeg-ajalt ikka nupukesi mingil põhjusel protestivaimust kantuna oma rindu demonstreerinud õrnema sugupoole esindajatest. Kuid tavaliselt juhtub see kõik kusagil ohutus kauguses. Meie, ratsionaalsed ja konservatiivsed eestlased ometi niisuguste asjadega ei tegele. Aga võta näpust. Juhtus nii, et lähikontakt toimus lausa kohalikus Laiuse kaupluses. Kahjuks ei olnud mind isiklikult seda ’šokiteraapiat’ saamas, kuid pealtnägijate ütluste põhjal kõigutas situatsioon juuresviibijate enesekontrolli hetkeks ikka üsna kõvasti. Miks siis? Me kõik teame ju, et naistel on rinnad, kuigi mõningate asjatundjate arvates algavad rinnad alles mingist teatud suurusjärgust, need kel sellest numbrist väiksemad, ei vääri üldse naisterahva nimetust. Aga see selleks. Mina kui teada-tuntud mässumeelne naisterahvas tunnen alati südames rõõmuvärinat, kui keegi julgeb meie elu määravate tabude ja reeglite vastu ’eksida’. Tavaliselt eelistan ma küll vastuhakku intellektuaalsel tasandil, ehk siis ma pole veel siiani kaotanud usku sõna jõusse ning sinisilmselt loodan ikka nii suulise kui kirjaliku sõnumi päralejõudmise šanssidesse. Need, kel sõnaseadmise oskust napib, peavad loomulikult valima ka teised vahendid. Samas ei pruugi tavanõuete kohaselt katmisele kuuluvate kehaosade näitamine sõnumit kohale toimetada. Kaasa rääkima hakkavad igasugu kõrvalised segavad asjaolud. Vesise suuga naise rindu jälgivatel meessoo esindajatel pole tõenäoliselt sooja ega külma naist taolisele enesepaljastusele õhutanud probleemiasetusest või protestiteooriast. Teiste naisterahvaste reageering sõltub nähtavasti igaühe enesetunnetusest. Ega keegi ei pruugigi ju teada, et tegelikult demonstreerisid Kreeta kõrgkultuuri ajal naised uhkelt oma paljaid rindu ning oma ülikooli inglismaa ajaloo kursuselt mäletan ähmaselt õppejõudu midagi Kuninganna Elizabethi ja tema väikeste vananevate rindade avatud dekolteega kleidi kohal kõrgumisest kõnelemas… Aga meie siin Eestimaal elame ju ometi tsiviliseeritud riigis ja ainult ’primitiivsed metsnaised liputavad paljaste rindadega’. Mis sest, et tegelikult oleks neilt niinimetatud ’primitiivsete’ loodusrahvaste naistelt meiesugustel mammona ja iluasjade kokkukuhjajatel paljugi õppida. Kasvõi näiteks seda, et sooja ilmaga on ilma rinnahoidjata ikka palju mõnusam ringi käia ning teiste nähes lapse rinnaga toitmine küll kuidagimoodi ühiskonna alustalasid ei kõiguta. Meie oma tabudega oleme oma elukesed ikka nii ära rikkunud, et vaesed mehed peavad salaja naiste tisse piilumas käima, ükskõik kas siis kunstinäitustel, kardinateta akende taga või vastavasisulistest ajakirjadest… O tempora, o mores!
No comments:
Post a Comment