…tuleks alustada sellest, kuidas minu vaprad messijatest sõbrad Elmari raadiole sõnumeid saatsid, meid sõbrannasid Smilersi lauluga ’Halloo Kosmos’ tervitasid ning Palamusele Elmari suvepeole tasuta pääsmeid võitsid. Mille tulemusel mina, kes ma olen suutnud oma senise elu peaaegu et ilma igasuguse pidudel käimiseta mööda saata, sest neid kohalikke vahetevahel ettetulevaid tantsulkaga sünnipäevapeokesi ei saa ju ometi tõsiselt võtta, osalesin siis täna õhtul põhimõtteliselt esimest korda korralikul tümpsuga vabaõhuüritusel. Pean kohe tunnistama, et ma fännan suhteliselt tagasihoidlikult nii Kuldset Triot kui Smilersit, kes tänasel tantsuõhtul peaesinejateks olid. Sellest hoolimata olen ma kursis nende mõlema loominguga, teisiti ju ei saakski. Kuldse Trio puhul on ilmselgelt tegu eesti klassikaga, seda just rahvalikult sarkastiliste laulude repertuaari kuulumise tõttu ning ’Kaalujälgija’ on ikka üle prahi laul… Tiia, ära muretse, me mõtlesime sinu peale selle järgi tantsides :) Smilersil on aga terve hulk laule, mille sõnum mulle alati nagu puuga pähe lajatab. Niiet - õhus oli elamuse ootust. Arvata on, et üsna samasuguse ootusärevusega oli Palamusele kokku sõitnud ka terve hulk muud rahvast. Teadjamad oskasid eelmise aastaga võrreldes märgata tunduvalt suuremat rahvamassi ning tõsi ta oli, et veel pool tundi enne Smilersi lavalaudadele astumist looklesid sissekäikude ees pikad piletisabad. Kui tavaliselt mõjub mulle taoline võõraste inimeste mass ääretult rõhuvalt ja tahaks kuhugi vaiksesse nurka ära pageda, siis seekord tundsin end suurepäraselt. Küllap mängis oma rolli härjal koheselt sarvist haaranud Kuldse Trio duett. Huvitav, kas neil vahepeal triona ka esineda õnnestub, igatahes seekord oli neil kolmas mees jälle lennus. Aga sellest polnud lugu, masinavärk toimis õlitatult nagu vanadel kaladel ikka ning meie, naised, ei mõelnudki eriti pikalt enne kui lavaesisele tantsuplatsile ennast välja elama suundusime. Üks ajaloo kõige suurimatest inimhinge kitsendustest on kellegi poolt väljamõeldud reegel selle kohta, et inimesed peavad tantsima paaris. Soovitavalt kahe eri soo esindajad üheskoos. Minu koostantsu kogemused on imeväikesed, kuigi tuleb tunnistada, et neil vähestel kordadel, kui mul on õnnestunud mehe käte vahel tantsida, on mul olnud suurepärased tantsupartnerid, samas eelistan siiski omaette tantsimist. See, mida minu keha muusika saatel teha tahab, ei allu minu kontrollile ning moodustab täiesti omaette maailma. Seega on parem, kui keegi ei kitsenda mu vabadusiha ning ei ürita mulle mingeid tantsusamme ette määrata. Täna öösel tantsisin niisiis üksi sinuga taevas, ainult tähed jalge all… Needsamad tähed ootasid mind hiljem koduõues. Pilk Kassiopeiale liimitud, ootasin märke perseiidide sajust. Selle aasta augustis on nad kuidagi eriti visad tulema. Päris mitu lennukit jõudis üle taeva oma teekonna ära vilkuda enne kui silm lõpuks paar välgusähvatusena mõjuvat tähelendu kinni püüdis. Ma ei soovinud midagi. Olen aru saanud, et elus on ainult üks tõeliselt väärtuslik asi, mille omamist olen endale ka ikka ja jälle soovinud ja millest unistanud, kuid paraku jääb see mulle kättesaamatuks. Ehk järgmises elus läheb paremini. Niikaua ’Linnuteed mööda hulgun ringi…’
No comments:
Post a Comment