Hoolimata hapukurgihooajast...

…või siis ehk just tänu sellele, pakub meie virtuaalne ajakirjandus mõnikord päris pirakaid pirne. Selliseid, mis halli hommiku selgeks löövad ja veel tükk aega kummitama jäävad. Ma ei mõtle siinjuures mitte neid kirjatsurade pärleid á la „Mika pissis kuldsesse potti“, „Saagim vehkles nugadega“ või „Lady Gaga välgutas tisse“, sest nii nagu igal viletsaimalgi videoklipil on oma andunud vaatajaskond, nii on ka neid inimesi, kelle jaoks taolised ’uudised’ on kui päeva komm, mida nad hommikusöögiks manustavad ning ilma milleta nende elul erilist mõtet ei ole. Ja ega bravuuritaride elu ka kerge pole, hoidku selle eest, kui mõni päev neist sõnagi ei räägita... Niimoodi võib tulemuspalgast ilma jääda. Ja neid bravuuritare meil ikka jagub, nii nais- kui meessoost ja vahel sekka metroseksuaale, misiganes asjad need ka on… Pinget ei paku enam ammu ka kõik need skandaalid meie poliitilise eliidi ümber ja parteide telgitagustes, sest oma  usutavuse on see seltskond ammu kaotanud ning kogu tants aurukatla ümber meenutab ühte teist vanasõna: pada sõimab katelt, ühed mustad mõlemad. Üsna leigeks ja läilaks on lahtunud ka arutelud õpetajate palga ja missioonitunde teemal ning viimasel ajal ikka ja jälle rambivalgusesse potsatav keerutus paljulapseliste perede toetamise-mittetoetamise-väljasuretamise ümber. Nende viimaste teemade puhul torkab eriti raskelt silma inimeste jagunemine kahte leeri – need, kes arvavad, et õpetaja ja paljulapselisus on ikka veel riigi ja rahva tuleviku seisukohalt kriitilise tähtsusega ning vajab ilmtingimata suuremat tähelepanu ja toetust,  vastasleeris figureerivad siis omakorda inimesed, kelle jaoks õpetaja on muidusööjast üle mõistuse palju puhkav lapsevaenulik türann ning kõik paljulapselised vanemad vastutustundetud lasteraha päevani tunde lugevad alkohoolikud ja idioodid. Ei midagi uut siin päikese all. Mäletan mõne kuu eest meie kõrge riigiametniku samalaadset avaldust just paljulapselisuse kohta… Sellesama tegelase arvates sööme me üleüldse kogu aeg mingeid seemneid ning oma ringkäigul mööda Eestimaa idapoolsemaid nurki soovitas ta inimestel mitte viriseda, vaid enda ümber vaadata, kui palju me ikka arenenud oleme… meil on asfaltteed! Paremad kui Soomes! Tule taevas appi! Talle sekundeerib sama vapralt meie rahva rahade eest vastutama pandud isik, kelle sõnavõtte ajakirjanduses ootan ma alati kohe väga suure huviga. Targa inimese juttu tuleb ikka kahe lahtise kõrvaga lugeda. Viimane pirn ongi selle mehe suust, kes kätt südamele pannes arvab, et Eesti asutas eurotsooni, kujundab aktiivselt ELi poliitikat (arvatavasti kaasanoogutamise ja kasvõi nui neljaks tubli õpilase imidži alahoidmisega), tema ise toimetab nii mitmes dimensioonis, et tavainimesel pole sellest mitte mingit ettekujutust ning ei peagi olema, sest kõiki asju ei peagi rahvas teadma ning üleüldse pole vaja rahva käest küsida, kas ta ikka on nõus viimsegi leivaraasukese kuldkandikul ’abivajavate’ euroopalike kaaskannatajate lauale viima. Ehtne valitseja. Nii nagu vanasti. Siia kõrvale sobib nagu rusikas silmaauku meie poliitikamaastiku ehk ühe kummalisema nähtuse, tädi Evelyn Sepa nimetamine Kultuurikatla juhiks ning tema mure, et eesti naine on kui äratambitud madalapalgaline Rimi poetädi. Oh Evelyn, kui sa veel teaksid, palju Alati ja Otsas poes palka saab… Ja kui siis hommikune kohvikõrvane ajalehtede ekraan on meele nii ärksaks teinud, lähevad ülejäänud uudised lausa ludinal alla. Selgub, et India külas(!) on ära keelatud armastusabielud, sest need külvavad kogukonda segadust, Eesti Pank ei näe mitte midagi kriitilist selles, et inimesed ei saanud mitme tunni jooksul oma kaartidega mitte kusagilt mitte midagi osta ning kujutate te ette, et isegi USA ilmaportaal ennustab Eestisse jatkuvalt vihma ning jahedust… mis tähendab, et hommikuse kiige peal kohvijoomise ning suve nautimise asemel tuleb veel nii mitmeidki uudispärleid üle elada. Loodan siiralt, et varsti lõppevad ehk ka õlle, jäätise, kondoomi, grillvorstide ja hapukurkide testimised, sest palju neid inimkatseid vaeste ajakirjanike peal ikka teha saab. Seniks aga Naisteka nipinurk,  mis annab meile 21 lahedat vihmase ilma tegevust ja millest eelviimane kõlab just nii: Kas teil on tütar, kellel pole ikka veel nukumaja? Mees klopsigu puust kokku maja, sina heegelda väikesed vaibad ja õmble tillukesed kardinad. See on armas ühine tegevus teile kõigile!