…igasugu päevakajalistel teemadel. Loen siin rahulikult kõik päevauudised läbi, raadiot ei kuula, sest see kisub liiga emotsionaalseks ning televiisorit ei vaata ma juba ammu. Pole midagi parata, et enamus uudiseid on minu arust kui sulepeast välja imetud tühised nupukesed, milles peituv informatsioon on kas minimaalne või täiesti olematu. No tõepoolest – mida peakski arvama paarilauselistest ’artiklitest’, mille sisuks kellegi armuafäär, tüli või oi-mis-tal-seljas-oli… Ning poliitikat ja majandust puudutavaid sõnavõtte on juba iseenesest piinlik ja enamasti ka närviajav lugeda, seega pole mõtet ennast üles keerata. Kuni selle hetkeni muidugi, mil mõni ametnike kontorivaikuses ilmavalgust näinud vaimuvälgatus silmi pööritama ajab. Selle kohta on muidugi palju parem väljend – ajab s**a keema, aga seda pole viisakas kasutada. Kuigi tegelikult väljendab see palju paremini tunnet, mis tekkis täna hommikul, kui ma end päevauudistest läbi närisin. Sotsiaalministeerium nimelt tahab hakata reguleerima koolides kätepesuvee temperatuuri. Kui ma ei teaks päris kindlalt, et täna on 26. september, siis ma arvaks, et tegu on aprillinaljaga. Ega tegelikult on praegugi juba kehtimas terve hulk jaburaid käske-keelde-nõudeid igasugu erinevates asutustes ja koolid-lasteaiad on ennegi neile esitatud nõuete mõistlikkuse üle pead murdnud… ja neist siis võimaluse piirides kõrvale üritanud hiilida, sest mis sa lolliga ikka vaidled, temal on ju alati õigus. See tohutu hulk ametnikke, kes meil riigi palgal on, võikski endale ametlikult Tsirkuse nime võtta, siis poleks vaja tobedaid ideid mõistlike pähe esitada. Ja nagu teada, on inimestele ainult kahte asja vaja – tsirkust ja leiba. Esimest saame me viimasel ajal liigagi tihti, leivaga läheb juba raskeks… Ja üsna pea ootab meid elu kui pimedal keskajal, sest halenaljakas farss ümber hõõglambi-säästupirni andis veelkord tõestust ametnike geniaalsest asjaajamistehnikast, kus keegi mõtles midagi välja ning oli omaenese ideest nii vaimustuses, et unustas teadjamatelt inimestelt küsida, kas asjal ka tegelik iva sees on. Muide, Laiuse poes on veel tavalisi pirne, nii 40W kui 60W ja isegi 75W, ainult 26 senti tükk… kõige odavam säästupirn maksab sama palju kui 10 tavalist… elu nagu peeruvalgel… Ning samal ajal mängivad suured mehed Euro-liivakastis miljarditega, et iga hinna eest päästa neid, kes harjunud ambroosiaga maiustama… tulgu see siis kasvõi kartulikoori söövate ja talvekaamosega võitlevate põhjarahvaste arvel. Aga ega tegelikult juhtub maailmas ikka positiivseid asju ka. Kataloonias näiteks tapeti eile ajaloo viimased härjavõitluses osalevad härjad, sest järgmise aasta jaanuarist pole selles piirkonnas enam lubatud härjavõitlusi pidada. Minu jaoks on härjavõitlus alati olnud gladiaatorite surmavõitlusega samavõrdne vägivallaetendus ning ma ootan pinevalt, millal lõpetatakse ka kukevõitlus, koerte võiduajamised ning igasugu muude väikeste asjast mitte mõhkugi taipavate loomakeste ärakasutamine puhtalt inimloomuse vere ja võitlusjanu kustutamiseks. Lootust annab kasvõi seegi, et vähemalt Saudi Araabias võivad naised nüüdsest kohalikel valimistel hääle anda ja isegi kandideerida… mis sest, et pealaest jalatallani kaetult ei tohi nad ilma mehe loata ei kuhugi minna ega midagi teha ning küllap see mees siis ka ütleb, kelle poolt hääletada. Täitsa huvitav, millised võiksid välja näha islamimaailma naiskandidaatide valimiskampaaniad… Aga valimiste teemasse ei maksa minna, seda teatrit saab niigi rohkem kui küllalt. Samas jään ma suure huviga ootama, mis sellest elektriautode saagast ikka edasi saab… kas tuleb seebikas või järjejutt või siis kukub kogu ettevõtmine kolinal kokku… elu on huvitav, väga huvitav… isegi peeruvalgel.
No comments:
Post a Comment