...kanuumatkast. No ei ole vesi minu element. Mitte et ma teda just kardaks,
aga mingi kõikuva asjandusega tema peal matkamine… no aitäh. Ennem hüppan iga
kell uuesti lennukist välja. Aga kuna Marikeste suvepuhkuse juurde kuuluvad
tavaliselt ekstreemsed ettevõtmised, siis otse loomulikult läksime me pärast
naiste tantsupeo läbielamisi… kanuumatkale. Ahja jõele. Eks ma muidugi sain oma
viimase laste laagri ajal pisut aimu, misasi see kanuu on ning kuidas selles
käituma peaks, sestap ei olnud ma täna hommikul nii väga paanikas. Aga täielik
algaja olin ma sellegipoolest, ning mida algaja tavaliselt teeb? Muidugi läheb
ta kahekesi kanuusse teise algajaga. Siinkohal soe soovitus – ärge minge kanuusse,
mis lastakse vette tagurpidi. Sest esimene asi, mida te tegema peate, on kanuu
ümber pöörama. Nii umbes kahe meetri jagu laias jões. Milles laiutavad suured
kivid. Ja vette kukkunud puuoksad. Ahja jõe ürgorg ju. Ja need aksessuaarid saadavad
teid nii umbes 10 kilomeetri jagu. Kunagi ei või teada, mis järgmise käänaku
taga ees ootab. Kas kahe puuoksa vahel on nii palju ruumi, et kanuu läbi mahub
või siis mitte. Ma muidugi ei saa üldse aru, kuidas on võimalik niisugust äri euroopa
liidu tingimustes ajada…. Tee täiesti puhastamata, mingit järelvalvet ei toimu,
allkirju ei võetud, et kui kanuu ümber läheb siis olen ise süüdi näiteks ja
vaatan ise, kuidas ma lähimasse asustatud punkti jõuan… täielik korralagedus…
Samas olime meie Katiga ikka täielikult arenemisvõimelised. Esimese tunnikese
me tuigerdasime seal kivide ja kändude vahel, ühel korral tirisime kanuu
mudasele kaldale, et see seal ümber pöörata ning üleüldse arendasime
kõikvõimalikke kanuutamise võtteid. Teisel tunnil olime juba nii profid, et kui
üks kanuutas, siis teine tegi pilte. Telefoniga. Mis tavaliselt oli peidus
rindade vahel. Ka neil, kel rindu tegelt pole… Kolmas tunnike oli juba täielik
relax ehk siis nautimine. Ma isegi märkasin neid siniseid kiile, mis meie ümber
lendlesid. Rääkimata ettejuhtuvate kärestike professionaalsest ületamisest. Ja kui
hästi läks, siis oli kuulda ka linnulaulu. Ah et miks hästi? No marikesed ju…
jõe peal kanuus… kujutate ette Marikesi ja vaikust… eriti kui tegu on
ekstreemolukorraga…
Just siis, kui me Katiga otsustasime, et meist on saanud kanuumatka
täieõiguslikud nautijad, jõudsime me avamerele. Päriselt ka. Kitsukesest risu
täis jõekesest sai ühtäkki lai sillerdav meri. Mis tähendas seda, et tuli
hakata aerutama. Kohe korralikult. Poole tunni möödudes oli selge, et
kasutusele tuleb võtta kõik lihased. Ka need, mida pole. Viimaste kilomeetrite
jaoks ei jätkunud enam neid ka. Vägisi tuli mulle meelde ammune
maasikakorjamise eksperiment, kus ma tööpäeva lõpuks enam ühtegi lihast ei
tundnud. Nii siis kui nüüd tuli viimase õlekõrrena appi võtta üks jõud, mis
kunagi otsa ei saa. Tahtejõud…. Ning kui mulle lõpuks hakkasid kangastuma
homsed delfi uudised, kus otsitakse Ahja jõel kaduma läinud Rainet ja Katit,
kuulsin ma ellsõudvate naiste rõõmuhõiskeid – mees paistab! Ma poleks kunagi
arvanud, et me Katiga nii rõõmsad võiksime olla mingi mehe pärast. Sest just
paarkümmend minutit tagasi oli meist möödunud Taevaskoja praam, mille ninas
meile mituteist poolpaljast meest lehvitas, kes mind kohe täiesti külmaks
jätsid… ja nüüd mingi mees rohelises särgis… ning tahtejõudu oli hetkega kohe
hulga rohkem :)
Pärast nelja tundi kõikumist ja 17 kilomeetrit veeteed saime me tunda, mis
tähendab maa külgetõmbejõud. Enam kunagi ei tee ma nalja kõikuvate meremeeste
üle… võttis ikka päris korralikult aega, enne kui me aru saime milleks meil
põlved on ning et maa peal kõndimiseks tuleb hoopis teisi lihaseid kasutada kui
vee peal kanuus. Aga et meil päevast ikka ka mingi kultuuriline mälestus jääks,
vahetasime oma mudased riided kleitide vastu ning sõitsime Luunja Roosiaeda
Naisi Köögis kaema. Olid väga vahvad naised. Minu jaoks jällegi esmakordsed. Vahel
kohe on nii, et päev on täis üllatusi, eneseületamisi ning ettearvamatuid
emotsioone..
„ma armastan sind esmaspäevast reedeni…“
Ja võib-olla vahel siiski ka nädalavahetustel… mõnikord…
No comments:
Post a Comment