Minu maailmaränduri elu...

..on mulle pakkunud nii tohutult avastamisrõõmu, et tundub nagu võiks hakata juba ära harjuma, et maailm ongi üks ääretult vahva paik. No ei harju. Ikka veel satun vaimustusse uutest kohtadest ja ikka veel kipub emotsioon üle ääre ajama. Ega Island pole ses suhtes erand. No läksime me täna ju neid turiste mängima. Suure bussiga ja giid kenasti ees rääkimas. Ajaloost ja traditsioonidest ja kohtadest ja vaatamisväärsustest. Sekka natuke legende. Nagu ikka. Kõigepealt muidugi need mäed... mis bussiaknast paistavad ja millele kohe mitte kuidagi ronima minna ei saa. 

Kuidagi kentsakalt lapikud tunduvad need Islandi mäed, nagu oleks keegi neid liivast ehitanud ja siis korralikult pealt siledaks patsutanud. Eriti kõrged nad muidugi ei ole, aga majesteetlikud näevad välja sellegipoolest. Päris põnev oli kuulata juttu mäenõlvale ehitatud majakesest, mis mäelt allaveerenud kivimürakatest ümbritsetud. On kaks legendi selle kohta, miks maja just sellisesse hullumeelsesse kohta ehitati (vastupidiselt enamuse arvamusele, ei ole ükski kivi senini majakest tabanud) – ühe kohaselt ehitas mees selle oma ämmale (!), teine aga räägib hoopis haldjatest, kes maja ümbruse kivide all elavad ning majakest kaitsevad. Need silmale nähtamatud olevused tunduvad olevat ühed islandlaste mütoloogia ja rahvapärimuse lemmiktegelased. Täitsa vahva peab ütlema... kuigi jõulutemaatikaga seotud 13 jõulupäkka nüüd küll eriti positiivsed ei tundu olevat – kui ikka laps pahandust teeb, siis kommi asemel tuuakse kartulit (mis tegelt palju tervislikum kui šokolaad!). Aga kõige õudsem tegelinski on ikka jõulukass – suur must olevus kes sööb ära kõik need, kes jõuluks mitte ühtegi uut riideeset ei saa! Kohe kindlasti ei räägi ma seda legendi oma kassidele...

Aga... mägede taga ja mägede keskel asub islandlaste Nokia – geotermaalenergia. Maapinnale väljub see geisrite näol. Jõudsime siis meiegi sinna geisrite väljale ning otse loomulikult purskas kõige suurem töötav geiser selle aja jooksul mitu korda kui minul kaamera parasjagu kinni oli. Visadus viib siiski sihile, ning pisukese ootamise järel õnnestus mul va maa-alune kuumaveetegelane kinni püüda. Ning oh imet! Mõne sekundi järel purskas ta veel teist kordagi. Hais on kõrvulukustav, muide! Füüsika selle nähtuse taga ütleb nii – maa sisse on tekkinud maavärinate tagajärjel praod, mille kaudu üle keemistemperatuuri olev vesi rõhu mõjul välja tungib, maa peal rõhk väheneb ning vesi aurustub ja lendab atmosfääri laiali auruna. Kuuma auruna. Nähtavasti selle haisu pärast müüvad islandlased turistide päästmiseks - värsket õhku... 

Kogu see geisriteväli aga on paljastunud justnimelt seetõttu, et Island asub kahel laamal korraga - me näiteks võime rahuliku südamega nentida, et oleme ära käinud ka Põhja-Ameerikas (sest just selle laama peal on Reykjavik ja läänepoolne osa saarest). Kahe laama vahel on Eikellegimaa ning paljudes kohtades on korralikult näha maavärina tagajärjel lahku löönud maa. 

Kui geiser oli ootamatu ja närvikõdi pakkuv, siis meie reisi teine sihtkoht – Gullfoss ehk kuldne kosk – ületas igasugused ootused. Ainus asi mis kripeldama jäi oli mõte, et kui fantastiline värvidemäng selles kohas suvel aset leiab... aga eks peab siis tagasi tulema. Suvel.

Gullfossi ümber on kenasti ehitatud vaateplatvormid ning iseenesest oleks ju võinud sealt päris mitu kena pilti ja videot teha, aga kohe nii hirmsasti kiskus meid selle raja peale, mis talveks kinni oli pandud. Noh et saaks ikka lähemale sellele veemühinale. Oleme ikka ühed kriminaalid küll. Etteruttavalt pean muidugi tunnistama, et meid tagasiteel piirde juures oodanud valvurnaisterahvas pahandas päris korralikult ja ütles et me ikka puhta stupid oleme et läksime sinna kuhu ei tohtinud... I’m so sorry... aga... me oleksime lausa insane olnud kui me EI OLEKS sinna lähemale roninud. Ega ma eriti ei oskagi sõnadesse panna seda tunnet, mis seal kose serva all seistes ja kogu seda tohutut veejõudu vaadates ning tunnetades meid valdas... Life is wonderful... and weird. 

Gullfossi kaljunuki all, käeulatuse kauguses mühisev veekosk (täielikult keelatud ala muideks)