Mis puhkusest me räägime...

...kui eestlane pidavat olema töörügaja loom, kes kukelaulust päikeseloojanguni tööd rabab, kõigepealt kaheksa tundi kohustuslikul töökohal, et siis koju jõudes kasida ja toita lapsed, kütta ahjud, koristada majapidamine ning seejärel surmväsinult unne vajuda. Puhata me ei oska. Ainult need õnnelikud, keda soojamaa ’tuusikutega’ on õnnistatud, saavad korralikult palmi all peesitades aimu, misasi on tõeline puhkus. Mina tegelikult ei tohiks muidugi puhkuse teemal üldse sõna võtta, sest kuulun selle vihatud-kadestatud sihtgrupi hulka, kel puhkuseaeg alati suvel on ning seda lausa 56 päeva… Mis on enamasti täidetud lisaraha teenimise võimaluste ärakasutamise, aiapidamise ja majapidamistöödega, aga… puhkamisega tegelen ma ausalt öeldes aastaringselt :) Mis on siis puhkus? Minu jaoks. Puhkus on täielikus vaikuses nauditud tass kohvi keset tööpäeva õpetajate toas. Puhkus on telefonikõne armsalt sõbralt, lihtsalt selleks, et tühjast-tähjast lobiseda. Puhkus on keset tuhandet toimetust näpatud tunnid, et sukelduda raamatu müstilisse maailma. Puhkus on vestlusring lastega köögilaua taga, et läbi kammida elu veidrused. Puhkus on viis minutit ohjeldamatut naeru misiganes totrate asjade üle. Puhkus on äkilisest tundest ajendatud jalgrattasõit kuhuiganes suunas. Puhkus on hommikukohv kiigel metsikus aiaparadiisis ning tunne, et ma ei taha olla mitte kusagil mujal kui just siin ja praegu. Puhkus on pool tundi nõudepesemist, mille jooksul saab peas korraliku ajas rändamise teooria valmis kirjutada. Puhkus on pimedad augustiööd koduaia murul silmad taeva poole, tähtkujusid ja tähesadu püüdmas. Puhkus on keskpäevane kohtumine sõbrannadega, et juua tass kohvi ja kiruda maailma tobedusi. Puhkus on loendamatud minutid Laiuse mäel, meel ja hing universumile valla. Puhkus on aja ja ruumi kadumine neil hetkedel, kui minust voolab läbi muusika puhas valgus. Puhkus on pisut kergemeelse ja lõdvestava alatooniga tantsutrenn kui tantsutüdrukutest voogav sünergia vabadusse on lastud. Puhkus on mäng kassipojaga, kelle beebisilmadest peegeldub kustumatu uudishimu. Puhkus on kümme minutit vahumägedes vanni, taamalt kostuva muusika saatel. Puhkus on külaskäik kalli sõbra juurde, keda pole aastaid näinud. Puhkus on unetud ööd lemmikfilmide või seriaalide seltsis. Puhkus on õhtune ringkäik aias ja puude-põõsaste-lillede puudutus. Puhkus on sooja paduvihma käes seismine, lastes mäslevatel loodusjõududel endast üle tuhiseda… ja siis veel tuhat muud asja. Kui järele mõelda, siis olen ma tõenäoliselt puhkamisest üleküllastunud. Ilmselgelt ei ole mulle vaja seda ametlikku pikka suvepuhkust, peaks vist tööle minema…