Jõuluaeg...

…on ikka üks kentsakas aeg. Majas tundub elavat vähemalt kolm korda nii palju inimesi kui tavaliselt.  Kui muidu on elamine nagu kummitusmajas, kus ainult paar tulukest virvendab, siis jõulunädalal siravad kõik tuled, mis olemas on ning rohkemgi veel. Vaene vana ja väsinud elektripliit muudkui küpsetab ja keedab sellise hooga, et talle võib küll ühel hetkel maailmalõpp kätte jõuda. Mitte ühelgi teisel ajal poleks võimalik, et kui üks suussulav šokolaadikook on juba valmis tehtud, võetakse kapist välja kõiksugu kuivatatud asjad ning mökerdatakse veel üks vürtsilõhnane keeks valmis. Ja seejärel näiteks rummipallid. Ja siis veel valge šokolaadi trühvlid. Köögilaua vallutanud, üleni magusa glasuuriga kaetud piparkookidest ei maksa üldse rääkidagi. Kuigi oled kindlalt otsustanud, et nüüd aitab küll kapsast ja verivorstist, tuleb ühel hetkel ikkagi jälle pann tulele panna ning kapsast praadima hakata. Ja tiramisuküpsised ootavad siiamaani, millal neist üks korralik tiramisukook valmib. Kusjuures söömine toimub ikka naudinguga. Mitte kunagi varem pole jõulukeeks nii maitsev tulnud ning seekordsed rummipallid on lausa taevalikud. Tass kohvi ning tükike hurmaad viib mõtted üleüldse paradiisiaiale ning õues ringi tuiskavast lumekollist on isegi kahju, sest keegi ei tee talle ust avali ega oota sooja tuppa, külmetab vaeseke seal metsade ja laante keskel… Ja muide, jõuluajal on täiesti lubatud vahele jätta tantsud lumelabidaga, kui selleks isu pole, võib poodi üldse mitte minna või siis käia seal iga natukese aja tagant, kui jälle meelde tuleb, milliseid hõrgutisi võiks valmistada, aga mõni koostisosa puudu on. Või siis südamerahuga pikutada diivanil, soe kakaotass süles ning ära vaadata täpselt nii palju Salatoimikute osi kuni süda pahaks läheb, vahepeal näiteks aga käia köögis ja pesta suure rõõmuga ära terve kraanikausitäis musti nõusid, mis nagu imeväel sinna jälle kogunenud on. Ning ainult jõuluajal on võimalik, et käppapidi pehmesse piparkoogiglasuuri hüpanud kass lastakse ikka tagasi tuppa, võetakse sülle ning tehakse pai. Mitte kuhugi pole kiiret ja mitte miski pole tähtsam kui praegune hetk, välja arvatud see, et tuleb jälle kööki minna ja külmkapiavarustest järgi vaadata, ega sinna pole jäänud veel mõnda päkapikuverivorsti…