Nii närvis nagu täna...

…enne Jõgevale ettetantsimisele minekut, ei ole ma oma Marikeste-ajaloo vältel veel olnud. Tunne oli hullem kui enne Naiste Tantsupidu. Ma olin ikka asjast päris valesti aru saanud. Minule kangastus silme ette suur hulk tähtsaid tantsujuhte, kes kõik Jõgevale kokku tulnud on ning kellele siis meie vaesed Marikesed peame oma vaevu-vaevu kohale loksuva Lustiloo ette näitama. Närv oli nii must, et mina, täiesti käsitöövõõra inimesena muide, istusin töölt koju jõudes maha ja vorpisin tunni aja jooksul valmis heegeldada kolmkümmend sõbrapaela… Et siis homseks sõbrapäevaks või nii… Majast väljudes terendasid mul ikka veel silme ees kohtumõistvad tantsu suurkujud, nõnda et mustast õhtupimedusest minu poole tormanud naabrite Baskevillide koer oleks äärepealt rabanduse põhjustanud. Jõgevale kohale jõudes selgus aga hoopis, et kokku olid tulnud tantsutüdrukud naaberküladest, et üksteisele siis maakonna ja Soome tantsupeo tarbeks õpitavaid tantse praktikas vahendada. Mis põhimõtteliselt tähendas pooleteisetunnist niisama vahtimist, sest tegelikkuses ei saa ju meie väikest osalemispüüdu esmakordselt nähtava Perekonnavalsi (oli vist selle tantsu nimi?) õppimises mingiks trenniks nimetada. Nii me siis istusime ja nautisime teiste tööd. Tunnistan ausalt, et minule kui algajale tantsutüdrukule jäävad juhendajate pikad seletustiraadid küll enam-vähem hiina keele tasemele. Igatahes oli hea, et praktikas kohe ette näidati, kusjuures ega ma juttu ja tegevust eriti kokku panna ei suutnud… Kuulata oli aga hea. Näiteks seda, kuidas osad on juba ära pööranud, aga viimased veel ei ole :) Igasugune naljatuju kadus aga hetkega lavasügavustesse, kui selgus, et me siiski peame ka oma Lustilooga lagedale tulema. Vaesed kitsaste oludega harjunud Marikesed. Niimoodi me siis kaotamegi igasuguse suuna- ja ruumitaju, kui meid Jõgeva kultuurikeskuse avarustesse lahti lastakse. Klaver pagan on ka hoopis teises nurgas… Minul endal oli küll natuke häbi nii koba olla. Olen ju igas proovis kenasti kohal käinud ning omast arust nagu õppinud ikka seda tantsu juba. Pole enam kevadine vasikas, juba aastane ju! Aga mida pole, on ilus kallutus ja hüpe ja vaade ja kehahoid ja… misiganes ühel korralikul rahvatantsijal olema peaks. Aga üks asi on mul küll. Kuigi mul praegusel hilisel õhtutunnil on veel homseks tööpäevaks umbes kümmekond asja tegemata, pidin oma klahviklõbistamised ikkagi ära tegema. Sest mul on puue. Kirjutamispuue :)