Sunday, May 5, 2013

Täna öösel...



…nägin esialgu äärmiselt asjalikku und. Olin Comeniuse projekti raames Rumeenias. Mis sest, et projekt polnud veel heaks kiidetud, aga kuna raha oli mulle juba antud, siis võtsin vastutuse ja hakkasime aga minema. Selle vahega, et kaasas polnud mul mitte töökaaslased vaid… Meie Marid. Nii me siis asjatasime mööda Rumeeniat rongiga sõita ning kohalikega vestelda. Unes rääkisin rumeenia keeles täiesti perfektselt muide… Niikaua oli kõik kena, kuni meid viidi külla ühele vaesele perekonnale, kes elas mingis lobudikus koos kuue kassiga. Need olid minu kassid. Välja arvatud Bläcky. Mul läks süda haledaks, ütlesin oma armsatele Maridele, et nad võivad koju tagasi sõita, aga mina jään sinna ja aitan sel perel uude kodusse kolida. Mõeldud-tehtud. Naised sõitsid minema ja siis ma avastasin, et nad olid kaasa võtnud ka minu tagasisõidupiletid – nii rongile kui lennukile. Rumeenias teatavasti mobiililevi ei ole. Kui ma siis lõpuks mingi eelmisesse sajandisse kuuluva kummalise telefoni meenutava aparaadiga ühe naistest kätte sain, andsin talle juhendi, kuidas piletid minule tagasi toimetada. Pangu aga ümbrikusse ja andku järgmise sinnakanti tuleva rongijuhi kätte. Nagu Cargo post või nii. Südamerahuga läksin siis perekonda kolima. Juhtus aga nii, et äkki olimegi uues kohas, ning… kassid unustasime maha! Ma pole juba ammu unes nii lahinal nutnud… Ütlesin neile, et lähen kindlasti neile kassidele järgi, sest olgem ausad, küllap ma kassikeste pärast sinna maha jäingi. Kuigi mul polnud aimugi, kuhupoole ma minema peaksin hakkama, seadsin sammud teele ja muudkui läksin. Äkki olin millegipärast hoopis lennujaamas, kus minu Marikesed oma lennukit ootasid. Otse loomulikult olid nad mu pileti juba ära rongitanud ning mul ei jäänud muud üle kui lennujaama aknast neile lehvitada, ise samal ajal pead murdes, kuskohast ma nüüd ometi selle raha võtan, et koju tagasi saada… Mind äratas täiesti hämmelduses Bläcky kassipilk, kohutav peavalu ning tahtmine kõik oma kassid üle lugeda. Vahel ei ole teine reaalsus üldse mitte mõnus…

No comments:

Post a Comment