…et elu ongi tegelikult Internetis. Mis tähendab, 'teenus on peatatud'? Mida te sellega mõtlete, et arve on tasumata ning te lülitate välja minu virtuaalse maailma ja telefoni? Kusjuures selle teadmise kättesaamisele eelnes tund aega mässamist arvutite sisse-välja lülitamise näol, kõigi olemasolevate ruuterite järgiproovimist ning juhtmete vahetamist… sest kui netti pole, siis pole ka kusagilt otsida telefoninumbrit, et küsida, milles probleem võiks olla… ja no tegelikult pole ju ka telefoni, millega helistada… ja kuna arved käivad internetipanga kaudu ning tulevad e-arvetena, siis tuleb asja klaarimiseks otsida ühendust omav pind. Hea küll, kui paanika kõrvale jätta ning läbikärssanud isiklikke närvirakke mitte lugeda, tekitas see kogemus minus ebameeldiva eelaimuse, mis võib juhtuda meie armastatud e-riigiga, kui ühel hetkel tõepoolest virtuaalne keskkond mingil põhjusel toimimast lakkab. Lennuliiklus, digiretsept, e-kool, kaardimaksed, ajalehed… Kas ma tahan või mitte, suurem osa minu elukorraldusest liigub mööda nähtamatuid traate ning asub käega mittekatsutavas maailmas, millele ilma abivahenditeta pilku heita pole võimalik. Hingedemaailmas. Polnud arvatavasti juhus, et see krahhi ettekuulutus juhtus just eile, kui olin minemas Külaakadeemia järjekordsele istungile, mis seekord viis meid tagasi omaenese juurte juurde, ehk siis tegime tutvust esivanemate uskumuste ja tundmustega. Inimesed on oma põhiolemuselt ikka täiesti sarnased. Ega ma tegelikult ei imesta küll selle üle, et maailma erinevais paigus elavate rahvaste kõige ürgsema tasandi tõekspidamised ning suhtumine loodusesse üsnagi sarnased on. Sisuliselt ei erine eestimaa algasukate hingemaailm indiaanlaste või keltide omast ning kusagilt meie oma sisemusest ujuvad pinnale need aastatuhandete vanused tõdemused ning teadmised… keegi ei pea meile ütlema, et puul on hing, me teame seda niigi… see on meisse sisse kodeeritud. Kuna oleme ju kõik 99,9% ulatuses identsed, siis mine tea, võib-olla on see hingeline pool peidus just selles mitteaktiivses DNAs, nendes reklaamiklippides, millede otstarbest me siiani veel aru pole saanud. Ja kuna me oma aju hallollusest ainult pisukest osa kasutada suudame, siis ei ole meil võimalik seda meie endi sees olemas olevat virtuaalset hingedemaailma rakendada. Mõningad meie hulgast on siiski võimelised tajuma asju, mida silm ei seleta… pole need selgeltnägijad või tervendajad mitte mingid posijad… ega autistid oma seletamatute ’võimetega’ mingid friigid. Kui mul mingi ime läbi õnnestuks lahti muukida omaenese kehasse paigutatud koodi salasõna, siis poleks mul näiteks sellesama kirjatüki edastamiseks vaja ei arvutit, internetti ega elektrit… Ma lihtsalt ’kirjutaksin’ selle loo oma mõtetes ning edastaksin neile inimestele, kellele soovin, puhtalt mõtte jõuga. Ilma tulemüürita ning viirusekartuseta. Ohh, milline meeldiv illusioon… tehnikavaba maailm…
No comments:
Post a Comment