Friday, November 6, 2015

Naiste kõige avameelsemad jutud...

..on tavaliselt sünnitustest. Ei, mehed, me ikka räägime seksist küll, aga see kuidagi ei taha nii väga avameelseks kulgeda... Aga sünnitamine.... oh, niipea kui üks mainib midagi, nii läheb lahti. Sünnitusmemuaarid. Kes kuidas ja kui kaua ja kui valus oli ja kui jobu ämmaemand ikka sattus. Eks mul ole ka ühte koma teist pajatada, neli last ikkagi. Aga nõuka-aegsed sõbrantside sünnitusjutud on ikka klass omaette. Mina oma üksiku eesti pinnal vabadusajastul Jõgeva provintsihaiglas maha saadud sünnitusega ei saa ligilähedalegi neile seiklustele. Ja kolm eelnevat kuuluvad üldsegi heaoluriigi Soome pehmete tingimuste kaissu. Mis muidugi ei vähenda karvavõrdki sünnitamise kogemust minu jaoks. Ma ikka veel mäletan seda tänast päeva 22 aastat tagasi, kui ma bussiga Jorvi haigla poole vurasin, et oma esimest tütrekest sünnitada. Ma juba teadsin, et ega mul selle tegevusega kaua aega ei lähe, kiire tüdruk, nagu ma olen. Jorvi haiglas oli parasjagu vaba suure vanniga tuba, kuhu mind siis lahkesti lubati, mistõttu sain oma valusid soojas vannivees kannatada. Iseenesest oli see täitsa mõnus ning ma kardan, et selfidetegemise nakkus oli meil juba toona kallal, sest minu pildialbumis on päris mitu pilti ühest suure kõhuga naisest suures vannis. Sündsuse nimel ei tohiks neid avalikes kanalites levitada, kuigi need on enam-vähem ainsad tõelised tõendusmaterjalid sellest, et mul ka vahetevahel rinnad täitsa olemas on... Aga Grete oli meil siis ainuke õhtune lapsuke ning kuigi ma ei mäleta, kas lund sadas juba siis kui ma alles sünnitasin, siis kohe kindlasti langes akna taga suuri kauneid lumeräitsakaid sel ajal kui ma oma Gretekesega palatisse jõudsin. Ma olen alati imestanud selle üle, et oma lapse lõhna tundsin ma juba siis, kui ta alles kõhuelanik oli. Maailma parima tunde esikolmikusse kuulub kohe kindlasti see, kui oled oma äsjasündinud lapse rinnale saanud ning teda nuusutanud. Minu. Minu oma. Mina ise. Armastus käeulatuses. Ja siis saab sellest armastusest muidugi krutskeid täis kaheaastane ja täpihaiguses kolmene ja väike kuri päkapikk ja... põue mahtuv suur tükk... armastust. Igavesti.


No comments:

Post a Comment