Mees nagu Raine vol 3

Mul on väga tore sõpruskond. Pole miskit probleemi oma naistega poole tunni jooksul kokkusaamine kokku leppida, hommikuni pidu pidada, jaanitulel paduvihmas sokkideni märjaks saades ennastunustavalt tantsida, üles laiuse mäkke ronida ja päikeseloojangut nautida, paaritunnise ettehoiatusega pool naiskonda jalgrattamatkale kokku ajada, poole öö ajal saunapidajale helistada ja lasta tal saun kütte panna, sest meie otsustasime nii... Oleme mingi universumi kõik-kes-kokku-mitte-sobivad valemi järgi justnimelt kokku sobinud juba aastakümneid ning need kümned on just need, mida me kunagi tähele ei pane ja arvesse ei võta. Mingil põhjusel olen end oma naiste seltskonnas ikka ja jälle tundnud kui... mees kui Raine. No niipea kui meie naisukesed ka oma mehed meie seltskonnaviibimistele kaasa tõmbasid, nii juhtub ikka et on ’töö sektsioonides’ ehk siis naised omaette ja Raine räägib... meestega näiteks sellest, kuidas ta muruniidukit parandas... või kuidas ikka selle muinasajaga on, kas enne oli Virumaa või Võrumaa... Ja kui tantsuks läheb, siis Raine tantsib enamasti uhkelt soolot, sest mehed ju mehi tantsima ei võta, eksole. No vahel nad muidugi unustavad end ära ka ja siis õnnestub minulgi paari mehega tantsu ajal intelligentset juttu vesta. Noh et kas laul on originaal või kesse just parasjagu seda laulab ja kuidas selle universumi algusega nüüd ikka oli, kas suur pauk on ainult illusioon või on üldse kogu meie elu illusioon... Ning kui kogu elu on ainult igaühe kujutluse vili, siis pole ju tegelikult mitte mingit vahet, kas ma olen mees või naine, must või valge, puhas või must, siniste või pruunide silmadega... loeb ainult see, et ma suudan olla selles maailmas mina ise, just selline nagu ma parasjagu tunnen ja tahan ning et need, kellega ma sel hetkel koos tahan olla, aktsepteerivad mind samuti sellisena nagu ma olen. Ja mina neid. Aitäh sõbrakesed, et olete olemas. Ma arvan, et ma tulen seekord ikka Inglismaalt veel tagasi...

say CHEESE 

parim päikeseloojang on ikka sõprade seltsis