...väsinud
põlvedel
Pannkoogid
mee ja piimaga
Pihkulibistatud
sõbrakäsi just siis kui seda kõige rohkem vajad
Kevadhommik,
mil ärgates märkad, et kõik on äkki roheline
Silmside
hingesugulasega kaubanduskeskuse eskalaatoril
’Never
gonna give you up...’ Henri
Universumi
jõujoonte keskpunkt Laiuse mäel
Ema
pilt rahakotis
Lapse
varbad minu süles
Uppumise
hetkel saabuvad kolm kaunist sõna – how are you?
’Kui
sa ära sured, emme, siis ma nutan oma elu lõpuni...’
Päikesepaistel
suletud silme taga lendlevad merihobud
Jututunnid
Jupiteriga kas siis mäest alla või üles
Igast
rakust läbi voogav muusikapala
Suvine
soe hetkega läbimärjaks teev paduvihm ja välk pea kohal
Hetk,
mil võhivõõrasse kohta jõudes tajud – oled koju saabunud
Hispaania
kohv cafe con leche
’ilma
teieta on koolis nii igav... nagu tühi oleks, või midagi puudu’
Tantsuetteaste
lõpp, mil oled lahustunud miljoniks algosakeseks
Nahkhiire
lend õhtuhämaruses
Kallistus,
mida oled igatsenud päevi
Hüpe
lennukist tundmatusse kilomeetri kõrgusel
Ennastunustavad
naeruõhtud sõpradega
Pärdi
’Peegel peeglis’ ja mind pole enam olemas
Lugematu
hulk hetki. Kõik minu sees. Minu elu.
No comments:
Post a Comment