Liiga tugev emotsionaalne laeng...

…tekitab minu ajus lühiühenduse. Sõnad paiknevad kaootiliselt ajukurdude vahel, mõttekatked on seosetud ning tähed klahvistikul meenutavad hiina hieroglüüfe. Olen seda tunnet varemgi kogenud, kuid enamasti negatiivsetel põhjustel. Tänane lingivistiline põrmupaiskamine seevastu oli põhjustatud tohutust positiivsest energiast, mis ähvardas mind enda alla matta ning mille täit tähendust ei ole ma veel suutnud hoomata. Aga et kõik ausalt ära rääkida, tuleks alustada sellest, et nii umbes neli nädalat tagasi võttis MeieMari tantsutrennis vastu otsuse ikkagi osaleda Jõgeval toimuval naiste võistutantsimisel. Tühja sellest, et rühm poolik, enamus neist suht algajad ning ka vanad kalad võistutantsimise kohustuslikku tantsu nimega „Kannelnaine“ mingil mineviku ajahetkedel ainult nuusutada saanud. Eesti naine on teadagi tantsulõvi. Mõeldud tehtud. Ega ei saa siis rühma nimel lasta longu vajuda. Loomulikult õnnestus mul suure entusiasmipuhanguga enam vähem esimeste trennide ajal korralikult vigastada oma vasakut jalga, mille paranemine tundub praeguse seisuga üsna ebatõenäoline. Ning kui rühm lõpuks tänu meie oma päästeinglitele, Barbarale ja Merilinile (ma kummardan teie kauniduse ees!), suisa kaheteistkümneliikmeliseks kasvas ja naised korralikku lisatreeningut vihtusid, küpsetasin mina end palavikuga kodus teki all. Niipalju siis kahe käega sarvist haaramisest. Kuigi ka paaril teisel Marikesel tuli haiguse hiilivate kombitsatega võidelda, oli siht silme ees vankumatu. Kasvõi nui neljaks, kuid pühapäeval oleme me Jõgeval kohal. Viimane ettevalmistusnädal tundus küll suht hullumeelne. Jõgeva saaliproov meenutas uisuväljakul liuglemist, eriti „Lustilugu“ tahtis jalad alt niita. Kuid proovides filmitud videod ei näinudki kõige lootusetumad välja ja see tõstis veidikene tuju. Või õigem oleks öelda – tekitas tunde, et me ei lähegi päris mütsiga lööma. Tegelikult me siiski läksime. Aga mitte mütsiga, vaid rätiga. Meie Mari lõi kõiki tänasel võistutantsimisel RÄTIGA! Meie tantsitud „Viru memmed“, see hullumeelne eitede kuulujututants, mis kõrvalt vaadates kohutavalt koomiline välja näeb ning mida me ise suure naerupahvaku saatel trenn trenni järel harjutasime, oli žürii arvates kõige parem vabalt valitud tants ning kõigele lisaks võitsime sellega ka publiku südamed. Ehk siis publiku preemia. Sel hetkel, kui autasustamise aegu meie nimi välja kuulutati, oleksin nagu puuga pähe saanud. Kuidas nii! Hommikul tulime välja kindla sooviga vähemalt kümne parima hulka jõuda. Polnud üldse kindel, kas meil neid rätte vaja lähebki. Rätiga uhkeldamise tants oli ju kolmandasse vooru ette nähtud. Sinna saidki ainult 10 parimat. Täna siis küll 11 parimat. Tase oli niivõrd ühtlane, võis žürii jutust järeldada. Kui kohustuslik „Kannelnaine“ meile üsna head punktid tõi, oli muidugi tuju laes enne teist tantsu, ehk „Lustilugu“. Ja siis see juhtus. Poole tantsu pealt suutsin oma haige jala niimoodi ära osatada, et lõpuni tantsisin naeratus ette kleebitud ning silme eest must. Tegelikult ma lausa lootsin, et kolmandat tantsu polegi vaja tantsida. Aga võta näpust. Uskumatuna tundus kuulda meie numbrit 16, mis kolmandasse vooru edasi pääses. Ausalt öeldes läksime oma Memmesid tantsima tohutu entusiasmiga ning küllap see paistis ka igast küljest välja. Mina igatahes suutsin ühes kohas soperdada ning teised rääkisid sama. Pingelangus oli igatahes tuntav – kellel läks süda pahaks, kes muutus lihtsalt näost valgeks ning mina sain lõpuks aru, mida ma oma jalale teinud olin… Ülejäänud aja kuni tulemuste teatamiseni, veetsime mõnusat rahvamuusikat kuulates. Ma ei mäletagi, millal ma viimati laulu „Sa oled nõnda ilus, kui peldik puude vilus…“ kuulasin :) Lõõtsamees oli mulle tundmatu, kuid tuletas meelde, et ma pole oma ammu antud lubadust ikka veel täita suutnud. Tuleb see lõõts ikka kusagilt leida ja mängima õppida. Ahjaa, kas ma juba mainisin, et Meie Mari tuli võistutantsimise üldkokkuvõttes kolmandale kohale. Me saime KOLMANDA koha. Meie, kes me kuu aega tagasi kahtlesime, kas me ikka üldse lähemegi… Julge naise rind on auhindu täis.