...siis samal ajal ei ole vaja minna oma tuppa tõlketööga
tegelema. Esiteks muidugi ei saa seda hirmsat kõrbehaisu enam kuidagi majast
välja, sest akende lahtihoidmine südatalvel võrdub enam-vähem nullilähedase
toatemperatuuri kiire saavutamisega ning seal ei aita ka kõigi villaste sokkide
väljaotsimine. Teiseks tuleb tänada taaskord meie koduvana, kes mind viimasel
hetkel enne totaalset söestumist kööki ajas ning suurema õnnetuse ära hoidis. Kõige
kurja juur on muidugi meie vana aasta lõpus sussid püsti visanud mikrolaineahi,
mis suutis meie tillukese tarbimise juures vastu pidada vaid paar aastakest. Kuigi
ma lugesin talle moraali ja tõin eeskujuks meie kõige esimest Soomest ostetud
Whirlpooli mikrokat, kes kenasti 18 aastat meid teenis, ei kõssanud see uuem
keeru-veeru enam midagi ning keeldus totaalselt piima soojendamast. Ma saan ju
aru küll, et meie totaalse tarbimisajastu mantra nõuabki kiirelt väsivate
kodumasinate valmistamist ning aina uute ja ’nutimate’ vidinate muretsemist,
aga ega see ei tähenda, et ma sellega nõus oleksin. Millal ma enne nõus olen
olnud... Kõik kokkulepped, nii ühiskondlikul kui sotsiaalsel tasandil on keegi
teinud ilma minuga kokku leppimata. Seega ei kavatsegi ma osta uut mikrokat,
vaatan uksele kinnitatud lipakat rõõmsa smaili ja tekstiga ’ei tööta’ ning
keedan piima pliidi peal. Tavaliselt õnnestub see mul ilma kasside ja
kojujõudva lapse lõhnataju traumeerimata... Järgmine samm on potis popkorni
küpsetamine...
No comments:
Post a Comment