…tegin ma Viljandi
kultuurikooli sisseastumiskatseid. Koorijuhi erialale. Tuli esitada mingi
muusikapala. Mina mängisin Raimond Valgre lugu „Ma loodan et saan sellest üle“,
akordionil. Õppejõud küsis, miks selline laul… ma vastasin, et see on mu
absoluutne lemmik Valgre lugudest. Oleks ma toona teadnud, et sellest loost
minu elu lugu saab… Aasta 1982, Laiuse kultuurimajas esineb ansambel Apelsin,
muuhulgas lauldakse ka laulu „Aeg ei peatu“… 1989, Sulev Luik ja „Muinaslugu
muusikas“ teatritükis „Valge tee kutse“ …
aeg peatub ning ma ei kujuta ette, et seda laulu oleks võimalik kuidagi teisiti
laulda. 2003 ja Laiuse kirik, Kait Tamra ja Tajo Kadajas kummardavad Alenderi poole.
Kui „Nii vaikseks kõik on jäänud“ alustab kontserti, siis vahepalana kõlab
Tamra enese loomingust „Oma saar“. Nii kaunis, nii omane, nii tohutult nukker…
1988, maikuu, Tähtvere laululava, levimuusikapäevad ja siis Mattiiseni viis isamaalist laulu. „Sind
surmani“. Kunileiu ja Koidula kõige südantlõhestavam viis meelde tuletada, mis
on kodu, kus on kodu, kus on kodumaa… Kõik see kokku oli minu tänane pärastlõuna
Laiuse kirikus, kus Ivo Linna laulis Antti Kammiste geniaalsete
klaverimängunäppude alt kostuvate muusikahelide saatel kõiki neid eelnimetatud
laule ja mõningaid veel. Aeg mitte ainult ei peatunud, vaid sikutas mind
erinevate eluetappide vahel nagu käpiknukku. Hea, et eluga pääsesin. Emotsionaalselt
läbi nagu läti raha…
No comments:
Post a Comment