…sest vahel võivad
nad täide minna! Minu ammuseks unistuseks on hüpata langevarjuga. Hoolimata oma
paanilisest kõrgusekartusest olen salamisi lootnud, et ehk vabastab
lennukiservalt alla maa peale vaatamine (ilma prillideta loomulikult) minus
lennuiha või siis taganen meeleheitlikult röökides lennuki kõige tagumisse soppi
(nagu enamikes hollywoodi filmides). Samal ajal on kartusekurat tasakesi meelekohtades
trummeldanud, et ehk õnnestub kogu elu ilma hüppamiseta ära elada ning kui siis
ükskord see võimalus avaneb, on minu ’kõlblik kuni’ juba möödas. Aga võta näpust!
Seekord tegid minu kallid lapsukesed emmele küll sellise sünnipäevakingituse,
et hing jäi kinni. Tuleb hüppama minna emmel. Ja juba sel suvel. Jeerum… Ma ei
tea, pean vist hakkama tasapisi endale asendustantsijat välja koolitama. Kauaks
mind ikka enam. Aga ega sellega soov-üllatused veel ei lõppenud. Meie
puslepuudega perekonna üheks sooviks on olnud mõne 3D pusle kokkupanek. Üks maakera
moodi puslepall meil küll on, aga näpud sügelesid juba ammu mõne raskema kategooria
väljaande järele. Nagu näiteks Eiffeli torni. Soovitud – saadud! Aitäh kallitele
sugulastele, kes te ikka minu puuetega jaksate tegeleda, tänu teile ja pool
päeva kestnud pusserdamisele on meil nüüd oma isiklik Eiffeli torn laua peal
kõrgumas. Ega sünnipäeval peabki ju lemmiktegevustega oma aega viitma. Või
kuidas? Igatahes jään nüüd ootama kõigi teiste soovide täitumist – varsti
peaksid uksele koputama Õnn ja Rõõm, kohale jõuavad tuhanded soojad kallistused
ja kümme valget kassi tantsivad mu ümber sambat (või oli see valssi… no vahet
pole). Aitäh armsad sõbrad, kes te mind kõigist mu puuetest hoolimata siiski meeles
peate ja välja kannatate, need read on teile…
hingevalu
ja meelemuret
tuleb vahepeal südames kanda
piinad tunduvad otsatult suured
tahaks valule järele anda
tahaks karjuda tormituultele:
tulge, viige mind kaugele ära,
pole ruumi enam raskustele uutele,
kadunud rõõm ja pilgust sära...
tuuled vastavad - ava silmad,
ava süda ja hing ja meel,
sinu kõrval su ustavad sõbrad,
käest kinni sul võtavad teel,
koos avastate rõõmupisar silmas
mida kaunist veel peidus maailmas...
tuleb vahepeal südames kanda
piinad tunduvad otsatult suured
tahaks valule järele anda
tahaks karjuda tormituultele:
tulge, viige mind kaugele ära,
pole ruumi enam raskustele uutele,
kadunud rõõm ja pilgust sära...
tuuled vastavad - ava silmad,
ava süda ja hing ja meel,
sinu kõrval su ustavad sõbrad,
käest kinni sul võtavad teel,
koos avastate rõõmupisar silmas
mida kaunist veel peidus maailmas...
No comments:
Post a Comment