Kõik teed viivad... tantsupeole ehk kuidas ma Marikestega ühte bussi sattusin

Iseendalegi suureks üllatuseks leidsin ennast täna hommikul bussist koos tantsujalgadega, kel nimeks Meie Mari, Laiuse-Sadala noored ja Palamuse segased. Ilmselgelt on taas käes see aeg, mil eestimaalased kunagise Tallinna meeri unistust täide viivad ning hordidena päälinna emigreeruvad. Mul sõber just kurtis, et kohalikus poes ei jätkuvat puhkuste ajaks töötajaid. Järgmisel nädalal pole sellega muret, keegi nagunii poes ei käi, sest enamus inimesi on oma aia ja töö ja perekonna maha jätnud ning kulutab pealinna tänavatel kingi. Ega tegelikult pole see linna pääsemine nii lihtne ühtigi. Sinna saavad ikka ainult kõigile kriteeriumidele vastavad isikud. Mitte kunagi varem pole peost osavõtja meelespea nii mitu lehekülge pikk olnud. Ja seal on ikka korralikke ähvardusi. Selge see, napilt nimekirjast välja jäänud tantsutrupid ootavad kodus kohvrite otsas istudes mil keegi apsaka teeb ning koju tagasi saadetakse, et siis paharettide koht endale napsata. Korra tagamiseks on mobiliseeritud kogu korrakaitsjate armaada. Marikeste bussi tervitas metropoli vahetus läheduses kõiki sõidukeid peatav politseinike üksus. Kõik puhusid. Arengule mõeldes võiks järgmisel korral võtta näiteks ka vere ja pissiproovid. Laulu- ja tantsupidu pole ometi igasugustele. Lisaks patseerivad pealinnas ringi ka Hollywoodi prominendid, sestap pole maalt ja hobusega praegu just kõige parem aeg kohvikusse ja loomaaeda minna.

Tegelikult pean ma igasugu arusaamatuste ärahoidmiseks mainima, et minu tantsukingad on jätkuvalt nurgas. Hetkel olen lihtsalt rindereporter. Aga ega see eriti keeruline vist poleks. Tantsimine ma mõtlen. Kuigi ma juba aasta kopikatega Marikestest lahus olen elanud ning uuemaid tantse isegi nuusutanud pole, tundub mulle, et tantsumaailmas pole asjad sugugi muutunud. Endiselt näevad tantsijad palehigis vaeva, et tantsusammud ja joonised piinliku täpsusega ülevaatuseks selgeks saada ja valvsatele pilkudele ette kanda. Ning endiselt lammutatakse kogu tants peostaadioni tarbeks algosakesteks lahti, et siis kohapeal improvisatsiooni korras uus versioon kokku panna. See ongi peamine põhjus, miks lauljad saavad pealinna vahetult enne pidupäeva, aga tantsijaid praetakse ja kastetakse vähemalt neli-viis päeva enne etendust. Õnneks on Marikesed kaugelt Laiuselt pärit, seega on neil bussisõidu ajal piisavalt aega rühmadele saadetud joonised ära tudeerida ning meelde jätta, millise ruudu või täpi peal või vahel millalgi seista tuleb. Rahvatantsijale pole see ju mingi probleem. Selle aasta tantsujoonised on nagu Bingo. Ühes tantsus tuleb üles leida C10 ja teises I4, kolmas on sootuks nurkade mäng ning kusagil toimub kogu tegevus räimekarbis. Nimede andmisel tantsupeo korraldustoimkond juba jänni ei jää.

Ka ööbimiskoht on Marikeste seekord lausa kesklinnas Prantsuse Lütseumis. Teadjamad ütlesid, et igaks juhuks on vähem eliidim kohake ka valmis vaadatud. Tagavaraks. Noh et kui tantsurahvas äkki liiga agaralt neile eraldatud ruume kasutama kipub. Marikesed lubasid käituda. Üldse on mul ikka väga hea meel, et minu lemmiknaised endiselt rõõmu ja tervise energia juures on ning bussi tagumisel istmel vapralt teismeliste mõõdu välja kannavad. Ega siis kahekümneviieselt see kõige magusam elu alles algab. Hoolimata faktist, et mõnel Marikesel juba neljas ja mõnel lausa viies suur pidu algamas. Ega pidude vahelisel ajal pole Tallinnas eriti midagi teha ka. Seega usun, et kohalik rahvas selle nädala suletud uste ja kaetud akende taga edukalt üle elab, trammi ja bussiga sõitma ei kipu ning hoiab fookuse pigem Pattissoni spottimisel, jättes tantsurahva rahulikult linna tänavatele orienteeruma. Ma ise üritan ka ennast lähiajal mõnele prooviplatsile smugeldada, sest ega reporteri elu pole meelakkumine. Adekvaatse info hankimiseks tuleb ikka sündmuste keskel viibida. Alles siis võib pakkuda oletusi kummituste, tulnukate või kuutõbiste kohta. Aga see on sootuks teine teema. Ükskord tuleb see keelatud juttude raamat ka kokku panna. Seniks naudime tantsupeo proovipäevade hullust ja hoiame silmad lahti, et kogemata mõne välismaale kuulsusega kokku ei põrka. Hommikukohvi tegemise au jääb seekord Katile.