Kes sa oled, ema, päriselt?

Kõigepealt ma mõtlesin, et mulle kohe üldse ei lähe korda see detsibellidega mõtteid halvav ja kõiki meediakanaleid hõivav diskussioon EMAks olemise üle. Nagunii on maailmas toimuvad muutused hetkel palju põnevamad kui mistahes konkursid või mingi teatud ühiskonnagrupi soosingut püüdvate inimgruppide omavaheline kemplemine. Meie väärtused ümbritseva suhtes ja meie enda sisemine väärtustunnetus on igal juhul individuaalne ning ei peaks ometi sõltuma sellest, kas me ühe või teise aunimetuse püüdmisele kvalifitseerume. Igaühel oma elu. Nii ma veel täna hommikul mõtlesin.

Sii aga juhtusin õhtu eel lugema ühte arvamusavaldust. Autoriks tubli abielunaine ja arvatavasti ka ema, kes raudselt kõigile aasta emaks kandideerimise nõuetele vastab. Selliste emade arvamus on ju püha. Temale toetub riik ja ühiskond ning kohapeal kehtiv moraalikoodeks. Niimoodi ta seda püha tõde Postimehe veergudel kuulutab:

“Aasta ema on aasta ema mitte ainult seetõttu, et ta on suutnud lapse ilmale tuua. Seda nimetust väärib naine, kes on oodanud ära oma ainsa ja õige, pühendunud temale, saanud temaga lapsed ja kasvatanud lapsed üles tõelistes pereväärtustes. Lapsel peavad olema ema ja isa, see on looduse poolt niimoodi ette nähtud. Ainult need lapsed, kes kasvavad üles sellises täisväärtuslikus peres, viivad need väärtused oma perre edasi, see liin on jätkusuutlik.”

Right on my face, ma ütlen!

Ma olen täitsa nõus. Veelgi rohkem. Paneme need sellesse ideaalsesse mudelisse kvalifitseeruvad naised koos nende peredega klaaskappi ja hakkame maailmale näitama. Sellest saaks uue Eesti Nokia. Ja las kõik need “ebanormaalsed” “ebatäisväärtuslikes peredes” üles kasvanud ebatäiuslikud lapsed hakkavad neid ideaalmudeleid kohustuslikus korras vaatamas käima. Ja need ebanormaalsed emad, eriti üksikemad, kes “vale inimesega on lapse teinud” või siis on nii “juhmid”, et pole osanud mehele pühenduda, tuleks kindlasti vastutusele võtta, sest nad ei suuda “normaalse” peremudeli järgi käituda. Hälvikud sellised!

Aga tegelt on kogu see tants aurukatla ümber täitsa lõbus. Eestlane õpib ometi kord emotsioonitsema ning mine tea, milliseid laule ja luuletusi mõne aasta pärast annaalides heietatakse. Edu sulle Eesti Ema. Ära põe, autahvli ajad ja sotsialistliku töö eesrindlase aunimetused on nii ehk naa juba minevik. Eks iga ema omad lapsed tea, kui väärtuslik nende ema on. Ning see ongi ainus kriteerium, mis maksab. 

naisolevuse arvamus kättesaadav aadressil http://naistekas.delfi.ee/persoon/lugejakiri/abielunaine-pahandab-miks-seame-uksikemad-pjedestaalile-ja-soodustame-sellega-katkiste-perede-juurdekasvu-aasta-emaks-peabki-saama-ainult-abielunaine?id=77945736